Saturday 1 February 2014

Senior night

Ausalt öeldes ma olen enda üle nii uhke, et juba jälle postitan. Tõesti nii raske on aega leida blogi jaoks, sest see võtab nii kaua aega, eriti kui nädalaid kirjutamata on. Eks enamasti une arvelt need postitused siiski tulevad.

Selle nädala tippsündmus oli kauaoodatud Senior Night, mis toimus neljapäeval. Mängisime Elgini vastu. 
Peale tunde oli meil team lunch, sõime tacosid ja tegime senioritega pilte. 
Õhtu algas JV mänguga, nagu ikka. Soojendus tehtud, treener räägib veel põgusalt üle asjad ning mina nägin, et Shavanna oli tulnud meie mängu vaatama. (See tüdruk, kes kooli vahetas.) Hüppasin üle toolide, et teda kallistada. Niiiiihea oli näha teda jälle, peale mängu istusime terve aja koos ja rääkisime juttu. Tunnen puudust temast.
Mängu kaotasime napilt, aga vähemalt everybody played hard. Üsna pettumust valmistav üllatus oli muidugi, et treener mind üleüldse mängu ei pannud, eriti kuna see oli veel senior night. 
Lihtsalt kurb ja imelik, kui teised tulevad ka ütlema, et me ei saa aru miks treener sind mängu ei pane, me nii lootsime, et mängid ikka ka.. nagu tavaliselt.. Nojah, oli mis oli. 
Iseenesest mängisid need tüdrukud väga dirtylt ning üks tüdruk nende tiimist sai ka technicali, sest ta põhimõtteliselt lõi Kevlynnit ning vehkis koguaeg küünarnukkidega. Enda kaitseks ütles ta veel, et Kevlynn sikutas teda juustest. Draama. Meie student section hakkas peale igat viga, mis vastased tegid edaspidi hüüdma: "But she pulled my hair!". Üsna koomiline oli. 
Üks vastastiimi tüdruk üritas palli mängu tagasi pannes läbi Brooklynni pea visata, kui nende vahel oli vähem kui 1 meeter. Niiet nüüd on tal concussion ning jällegi on ta mängust väljas, võimalik, et terveks hooajaks. 
Ta pidi veel USA hümni ka laulma sellel mängul, aga ta tundis end liiga halvasti ning ei saanudki. 


Peale meie mängu võtsime plakati ning seisime sellega saali uste juurde, tavaliselt lihtsalt plaksutame, kui varsity mängijad väljakule jooksevad, kuid seekord jooksid nad läbi selle hiiglasliku paberplakati. 
Soojendus tehtud kutsuti kõik seniorid väljakule koos nende vanematega. Andsime kõigile nende kingitused ehk ühed fliistekid. Siin on hästi populaarsed sellised fliistekid, mille äärtes on narmad, sellised armsad. Isegi sain ühe sellise endale jõuludeks. Veel said nad kõik korvpallid, kuhu peale oli kirjutatud nende nimed, numbrid ning kõikide tiimikaaslaste nimed. Kõigile senioritele oli ka märkmik, kuhu kõik teised pidid mälestusi vms kirjutama nendega seoses ning korvpalli pildiga õhupallid said nad ka. 
Mina sain oma teki Houghile anda, millega olin väga rahul. Nii vinge tegelane on ta. 
Tehti pilte ning kallistasime kõiki senioreid. Üsna kurb oli mõelda, et see on nende viimane aasta high school basketballi mängida ning kes teab, kas ma neid üldse kunagi veel näen.. Kõige kurvem hakkas aga siis, kui Emilyt kallistasin ning ta ütles et: "This should have been your senior night, too."

Mäng oli taaskord üsna pingeline nagu varsity mängud ikka tavaliselt on, kuid meie tüdrukud võitsid taaskord. Neil on hetkel 16 võitu ja 6 kaotust ning meie districkis on nad hetkel teisel kohal. 
Peale mängu sai sööklas torti ja muud süüa ning senioritest olid hästi palju pilte üles riputatud. Neid vaadates hakkasid küll pisarad voolama. Hakkan igatsema neid tüdrukuid. 

Täna koolis Hough ütles mulle, et kui ta oma märkmikku luges siis ta hakkas nutma ja et nii armas oli see kõik, mis ma kirjutasin :). 

Homme on jälle mäng Cardingtoni vastu. Nii kurb mõelda, et meil ongi ainult 4 mängu veel ning siis on hooaeg läbi. Kevadel on võimalik meie koolis teha ainult tracki(kergejõustik) või mängida softballi(tüdrukud)/baseballi(poisid). Mõtlesin pikalt, et kumba ala teha tahan, kergejõustikus oleksin ilmselt parem, samas eestis ei tule mul kunagi võimalust softballi mängida. Rääkisin treeneritega ning jõudsin järeldusele, et hakkan tracki tegema, kuna softballis ma peaksin jälle JV tiimis olema ning kuna mängudes üldse inimesi ei vahetata, siis ei saaks ma ilmselt kordagi hooajal platsile. Tundus lihtsalt mõttetu ainult treenida, kui reaalselt kunagi mängida ei saaks. Muidu meie kooli tiimid on ülipisikesed, niiet trackis meid üle 10 tüdruku tiimis küll pole, kui nii paljugi tuleb kokku. 
Eks mul muidugi tihti on kahju, et nii vanasse ja väikesesse kooli sattusin, aga pole midagi teha. Tuleb võtta parim sellest, mis antud on. Teine asi, millega mul endiselt raske leppida on, on see, et ma pole senior, sest vanuse poolest peaksin ma olema. Eriti nõme on see, et põhjus, miks ma pole senior on lihtsalt see, kuidas mu eelmine hostema kooliga rääkis. Täpsemalt detailidesse ei taha laskuda, aga jah, senioritel on lihtsalt palju boonuseid. Nt kui ma oleksin senior, oleks mul rohkem tunde koos enda vanuste õpilastega. Senioritel on lubatud bussis istuda taga, teised peavad ees istuma. Neile tehakse senior nighte, kus minu jaoks oleks nii põhjendatud, et ma saaksin ka osa olla sellest, sest see on ju minu viimane(ja ainus) aasta samuti. 
Nendel lõppeb kool varem ning neil on see usalik lõputseremoonia. Neil on lõpureis Cedar Pointi, üks usa suurimaid lõbustusparke. 
Olen rääkinud ka student counciliga aasta algul,  et kas oleks võimalik seda staatust ja tunde vahetada, aga no kui vastus tuleb ikka vastu selline, et: "Kuidas me siis ikka vahetaksime su tunde, sa ei saa ju lihtsalt oma tunde muuta. Mõtle nüüd ise, sul oleks ju imelik lihtsalt teistesse klassidesse sisse jalutada." No siis pole midagi teha. Vahet pole, et ma rääkisin sellest juba sügisel ning et mu hinded ei loe mitte midagi.. Ega  ma muidugi väga ei imesta ka, sest ametlikult ei tohiks see naine sellisel kohal töötadagi, haridus pole vastav. Algselt oli ta õpetaja, aga kuna ta korduvalt oma õpilastega magas, siis toodi ta officesse üle. Ebaprofessionaalsus.
Aitab kurtmisest, kuid tahtsin selle ikkagi välja tuua, sest tegelikult võpide blogid jätavad vahetusaastast hoopis teise mulje, kui see tegelikult on, minu blogi pole mingi erand. Aga tõesti, perest, asukohast ja koolist sõltub väga palju, kuid veel rohkem sõltub sellest, kuidas sa ise asju näed. Ning ükskõik kui palju ma leian asju, millega ma ka rahul pole, siis tegelikult on need inimesed ja see kool ikkagi mu südame endale võitnud. 


Reedel sain võtta ACT testi, mille kõik õpilased peavad sooritama, et ülikooli sisse saada. Kõik vastused on multiple choice, aga tegelikult oli see ikka raskem kui ma ette kujutasin. 
English, math, reading, science, writing. Point on selles, et aega on ülivähe. Nt matemaatika jaoks on kõige rohkem aega ehk sul on 60 minutit, et vastata 60 küsimusele. Iga osa valisin lihtsalt suvalisi vastuseid, sest aega polnud. Kõige lihtsam oli minu jaoks science. Writing osa ma ei teinud, iseenesest on see essee, mille kirjutamiseks on aega vaid 30 minutit. Järgmine nädal saab skoori ka teada, ilmselt läks päris puusse see, aga no ega see midagi mul ei mõjuta ka. 
Seekord see oli kõigest practise test ning maksma ei pidanud, aga muidu nad maksavad iga kord 40? või 50 dollarit selle testi eest ning seda saab mitu korda teha, kui maksta soovid, siis aastas umbes 6? korda saad võtta seda testi. 

The purpose of education is to enlighten the student as to how to use their own mind, rather than to fill it with facts for a test...- Unknown




Ei oska kuidagi kokku võtta seda teksti enam, niiet panen siia ühe pisikese, kuid mõnusa teksti ning mõned laulud enda jaoks, millega mälestused on tekkinud.

Under Control- Calvin Harris vs Alesso
Bonfire Heart- James Blunt
Sweather Weather- the Neighbourhood
Story of My Life- One Direction
Little Talks- Monsters and Men
Timber-Pitbull vs Kesha
Marry Me-Jason Derulo
Say Something-Christina Aguilera
White Walls-Macklemore vs Ryan Lewis
Young Girls-Bruno Mars
Burn-Ellie Goulding
What You Wanted- OneRepublic
Stay the Night- Zedd, Hayley Williams
Ning viimane Team-Lorde

We live in cities you'll never see on screen
Not very pretty, but we sure know how to run things
Living in ruins of the palace within my dreams
And you know, we're on each other's team



“People are often unreasonable and self-centered. Forgive them anyway.
If you are kind, people may accuse you of ulterior motives. Be kind anyway.
If you are honest, people may cheat you. Be honest anyway.
If you find happiness, people may be jealous. Be happy anyway.
The good you do today may be forgotten tomorrow. Do good anyway.
Give the world the best you have and it may never be enough. Give your best anyway. For you see, in the end, it is between you and God. It was never between you and them anyway.”
― Mother Teresa



Katie, korvpallitiimi kapten, my sweetheart!

Haileega

Mikelaga

To Die For'i asjad on alati niihead. Rocket on meie kooli logo?sportide logo? ei oska isegi seletada seda


Peale mängu pildid

Peale mängu pildid

Hough.




Kodu, nii palju tunde selles gymis veedetud viimastel kuudel.

Jään igatsema kossuhooaega..


Jäin veidi hiljaks tordipildi tegemisega.


Sest aeg-ajalt on nii tore Onoorte videosid ja pilte vaadata ja sealt jälle midagi leida, mille olemasolust ma teadlikki polnud. 

2 comments:

  1. APPPIII KUI LAHE ET SELLINE PILT EKSISTEEERIB, ma ei teadnudkiii. aga igatsen sind 10000x rohkem nüüüd, loodan et sul on seal kaugel sama tore kui blogist paistab :))

    ReplyDelete
  2. Hihi, ma ka ei teadnud varem. Enamasti on jah päris tore, aga ma igatsen sind ka, kuigi ma loodan, et kui ma kunagi tagasi Eestis, siis teeme rohkem asju koos, kuigi meil mõlemal koguaeg nii kiire :D.
    Kallid-paid.

    ReplyDelete