Saturday, 28 December 2013

Hilinenud postitus ning pildid

Ma nii lootsin, et ma olen piisavalt tubli ja saan selle blogipostituse valmis enne jõule, et jõuludest ainult eraldi postitus teha, aga no ilmselgelt nii ei läinud. Seega postitan lihtsalt selle vana teksti hetkel ning jõuludest kirjutan eraldi. Topin teile pilte ka vaatamiseks :). 
See postitus on tegelikult kirjutatud juba 3? nädalat tagasi, ega täpselt enam ei mäletagi.


Üritan meenutada, millega ma vahepeal hakkama saanud olen. Ilmselt koolinädal oli üsna tavapärane, ei oska enam midagi spetsiifilist igast päevast välja tuua niimoodi. 

Health tunnis vaatasime filmi "Supersize Me", kus üks tervislikult toituv mees tegi eksperimendi, kus ta sõi 30 päeva igaks söögikorraks midagi McDonaldsist. Väga rõve oli see ikka. Sealt väga kaadreid välja ei lõigatud, nt oli sees stseen, kus ta peale oma esimest supersize'd meali oksendas. Klassivend ütles peale selle filmi nägemist, et tahaks mäkki.. Huvitav loogika. 
Üks huvitav eksperiment: nad panid erinevad burgerid ning McDonaldsi friikartulid klaaspurkidesse ning peale 6 nädala möödumist, kui kõik burgerid olid ära visatud, kuna need hallitasid, ei olnud veel midagi juhtunud friikartulitega. Meil õpetaja ütles, et paar aastat tagasi tegi üks tema klassis olnud tüdruk sama eksperimendi ning peale 3 aastat nägid need friikartulid ikkagi samasugused välja. Ta ei viitsinud rohkem hoida neid enam ning viskas lõpuks ära, aga üsna hirmutav ikkagi minu meelest. 

Mängud olid ka meil muidugi vahepeal, ei mäletagi enam palju neist. Poisid mängisid üksõhtu River Valley vastu ning kaotasid. See minu meelest nii totter, et siin on koolide vahel selline rivaalitsemine, iseenesest mulle meeldib see koolisportide süsteem, kuid nt paar aastat tagasi kui meil oli mäng selle sama kooli vastu, siis nemad riietusid kodututeks ning loopisid meie kooli põrandale münte, kuna meie kool on vana ning üsna vaene. Sellegipoolest väga lapsik. Peale mängu nt üks JV mängija twiitis kuidas üks meie parimatest Varsity mängijatest peaks oma suu kinni hoidma ning paremini mängima. Samas ta ise veetis enamusaega pingil. Sellest tuli paras draama muidugi, sest et USA.



Üks vanem pilt Shaega. Teema oli Whiteout. 

Jaz tahtis mu snapchatile ronida ükspäev. 

Klassivennad said naerda mu üle, aga pidin ikka lipuga ka pilti tegema. 


Meie kooli tunniplaan tavalisel päeval, kui pole delaysid. 

Varsity mängu warm-up

Sest hommik oli ilus. 

Elan maal. 

 Üks random pilt minu matemaatika märkmetest. Haydeni joonistused ka paremal.

Shavannaga. Armastan seda tüdrukut niipalju!

Siis kui keegi otsustas minu ja Brooklynni juuksed kokku punuda mängu ajal. 




Ükspäev viis isa mind arstile ka, shin splinti pärast. Sain koolist paarist tunnist ära. Mr. Rossmann ei oska absoluutselt mu perekonnanime hääldada, tal kohe üldse ei õnnestu. 
Arst ütles, et peaks 2-3 nädalat puhkama veel, no eks näeb. Endale ei tundu, et nii kaua oleks vaja, sest ma olen juba mitu nädalat lihtsalt teisi vaadanud ning üleüldse meil on nii paljud vigastatud tiimist, et see mõjub laastavalt juba. Mikela tõmbas endal õla paigast ära hooaja alguses, sama tegi Kendyl. Emily, Laney ning Brooklynn. Brooklynn ütles, et me saaks crippled teami kokku panna enda inimestest. 

Reedel oli meil away game @Highland. Hailee, Laney ning Savannahiga käisime Subways veel ruttu enne kui buss tuli. JV'l oli väga halb mäng, kaotasime ning andsime vastastele nende hooaja esimese võidu. Nad olid ikka väga halb tiim. Varsity võitis. Jes, Megan, Jessica ning Hannah said ka viimased 2 minutit Varsity tiimis mängida. 


Üksõhtu jõudsin juba kell 10.20 voodisse, kuid rääkisime isaga veel 40 minutit juttu. Rääkisime ta Bucket Listist ning muudest asjadest. Ta on nii imeline inimene. Ma olen nii õnnelik, et mul selline pere on. Ta ütles, et kui ma tulen millalgi USA-sse tagasi ning neile külla ei tule, on ta väga pettunud ning kurb. Kuidas ma saaksin mitte neile külla tulla.. Ning ometigi olen ma nendega koos olnud ainult (nüüdseks) kuu aega. Hoopis teine asi ikka, kui hea klapp on inimeste vahel. 


Laupäeval oli hommikul Brooklynnil ACT test ning peale seda, 12 aeg, startisime Mansfieldi poole, et shoppama minna. Võtsime Tori ning ta ema Angie ka peale Northmorist. 
Loomulikult ootasid kõik igas poes minu järgi. Vahepeal teised liikusid edasi teistesse poodidesse, mis oli minu jaoks täiesti okei. Ma armastan üksinda shoppamist, keegi ei pea kellegi järgi ootama. 
Mingiaeg käisime kusagil kohas Itaalia toitu söömas ning seejärel läksime tagasi shoppama. 
Kuna isa, vend Adam ning ta isa vend(Uncle Don) olid ka Mansfieldis jõuluoste tegemas ning Brooklynni põlv hakkas valutama ja teised olid lihtsalt väsinud, niiet tegime ümberkorraldusi ning mina jäin Doni ning isaga Mansfieldi ja teised sõitsid koju. 

Nimelt oli meil selline kokkulepe vanematega, et ma võin asju selga proovida ja kui midagi meeldib, siis näitan neile, ning nad siis valivad, mida nad mulle jõuludeks ostavad. Ise ei tohtinud mitte midagi osta. See oli niii raske. 
Õnneks lubasid nad mul ikkagi talvepapud osta, kuna väljas oli lörtsine ilm ning mu jalad olid läbimärjad. Wii. 
Korvpallipapud võisin ka osta, kuid muidugi ei müü mitte ükski pood naiste kossutosse. Lähme Columbusesse millalgi ning siis saan. 
Sain veel oma sõbrannadele kinke, nimelt on meil yearbooki klassis christmas exchange ning kossutiimiga tegime ka nimelipikud, et kes kellele kingi teeb. Oma nunnule õele Luisale sain ka mõned asjad :). 

Ühes kingapoes oli huvitav müüja, ta täiega kaitses mind, et ma ikka peaksin need papud saama. Mul oli nii naljakas taaskord. Ta ütles, et ma tundun awesome ning ta tahaks ka endale sellist vahetusõpilast. Ütles mu isale, et tal on minuga vedanud. 

Üldiselt olin ma ikka üsna aeglane vist. Nt Hollisteris veetsin tund aega, siis läksin vahepeal sain isaga kokku ning ütlesin talle, et ma pole valmis ja mul on veel aega vaja, vedasin ta kaasa Hollisteri ning ta ütles, et see on teine kord, kui ta selles poes on. Ta naeris täiega mu üle, kui üritasin kahe üsna identse jope vahel otsustada, millist ma tahan. Ütles, et tal on huvitav, et Brooklynn mõtleks samamoodi, kui ta oleks tüdrukulikum vn kui teda huvitaks rohkem mida ta selga paneb. 

Hiljem tassis ta mingil põhjusel mu Hollisteri kotti, kus peal oli meesmodell, kellel olid ainult bokserid jalas. Isa ütles, et "This is love. Do you even understand how much I have to love you to carry this bag around?" 

Lisaks sain oma elu esimese Buckeye, mis on pmst komm? peanut butteri ning šokolaadiga, väga hea asi. Victoria Secretsist otsustasin isa säästa. Ma naersin niipalju, kui ta näitles, kuidas ta ükskord sinna poodi sisse jalutas, et oma naisele kinkekaart osta. 
Mulle nii meeldib temaga aega veeta, he's so much fun. 

*Life is all about wants and needs. Do you need that, or do you want that? Wise words by my dad. Kuulen pidevalt seda lauset.*

Kella 9 aeg lahkusime ostukeskusest. Ütlesin, et tahan Starbucksi minna, niiet käisime seal ka. 
Sain endale suure Double Chocolate Chip Cookie kohvi ning üliisuure Triple Chocolate Chip Cookie, täitsa ameeriklase tunne oli. Isa naeris ning ütles, et ma olen expensive. Ta on arvamusel, et ma pean endale rikka mehe leidma. Naljakas on see, et ta pole esimene mind hästi tundev inimene, kes seda ütleb. 


Väljas oli nii ilus, lund sadas. I love the feeling of being anonymous in a city I've never been. Tarbisime oma Starbucksi tooteid, naersime, kuulasime head muusikat ning laulsime. Käisime korraks veel isa tööjuurest ka läbi, ta töötab raadios. Niiet jällegi midagi uut. 
Uncle Don jäi autosse ootama meid, kui isaga juba tagasi auto poole jalutasime jäi ta ukse taga seisma ning ütles, et oota, ära mine edasi. Ehmatame Doni. Ehk siis ta vajutas autouksed lukku( teatavasti tuleb siis teatud hääl) ning seejärel käivitas mootori. Seisime mõlemad ukse taga ja naersime. Lapsemeelsus. Õnnelik. Naermine. 

Quote'in veits veel oma Ameerika papsi: "Life itself is hard enough, why make it any harder? Why stress about something you can't control? I've never seen that making any good to somebody." 



Siinkohal lõpetan hetkel selle postituse ära. Vabandan, et see väga lambine tuli, aga see on lihtsalt nii vana info juba ning ei oska seda kuidagi siduda jõuludega enam. Lähipäeval tahan oma jõuludest ning vaheajast ka postituse ära teha. Ma olen kõige hullem blogija üldse, ma tõesti üritan aega leida. Aga üsna keeruline on, kuna mul on koguaeg vaja kuhugi minna perega, nii busy life lihtsalt. Ning igapäevane kool ning trenn/mängud(mis kestavad 9-10ni ning peale seda hakkame alles koju sõitma, eriti hull on, kui need on away mängud.) 

Ma loodan, et teil olid ilusad jõulud, minu jõulud olid väga vinged, kuid sellest kirjutan juba eraldi postituse :)!



kallid-paid. 


www.ask.fm/ssannuu
instagram: ssannuu

Monday, 9 December 2013

Korvpallimängud ning LEO club christmas shopping

Eelmisel kolmapäeval oli hostõel põlveoperatsioon, see läks hästi. Jaanuaris saab juba mängima.
Alustan eelmise neljapäevaga. Poistel oli kossumäng, teema oli whiteout. Muidugi ma ei teadnud sellest mitte midagi ning kuna ma peale kooli kodust läbi ei käinud, siis koosnes minu riietus mustadest saabastest, mustadest teksadest ning Brooklynni mustast dressipusast, millel oli roosalt FFA peal. Ainuke kord, kui ma üldse ennast nii tumedalt riietan, satub see muidugi olema päeval, kus peaksin kandma valget. Good job, Sandra. Üks tüdruk tegi vähemalt valge värviga mulle triibud põskedele. 

Student sectionis oli jälle fun fun kuttidele kaasa elada. See on parim osa mängudest lihtsalt, kui kõik kaasa elavad, erinevaid asju karjutakse, lollitatakse. Nii JV kui V võitsid. Kuttide Varsity mäng oli niiiii pingeline ja põnev lihtsalt. Lõpuks võitsime kas 2 või 3 punktiga ainult. Tegime Shaega pilti ka, ta oli üleni valge ja ma üleni must, aga mul kahjuks pole neid pilte. 
Õhtul tulin koju ja tegin oma iPhone lahti. Nii rahul olen sellega hetkel ning tänu sellele on ka väga palju pilte. 

Too õhtu alustati kuusepuu ehtimisega ka. Panime ainult ühed tuled ülesse. 




mu blackout whiteouti päeval

Reedel oli tüdrukutel mäng, teemaks oli seekord blackout. Mitmed inimesed ütlesid, et oi, said seekord õiget värvi riietuse selga. 
Endiselt mina mängida ei saa, tahaks juba ruttu, et see vastik shin splint ära läheks. Kurb. 
Vanemad said lõpuks mu insurance kaardi ka kätte, niiet saan arsti juurde. 
JV kaotas mängu, kuigi tegelikult mingit põhjust kaotada polnud. Tegime lolle vigu. Palju lolle vigu. Vastasmeeskond on nõrgem. 

Mängisime Northmori vastu, mu nägu oli priceless kui nägin Franzit meie võimlas koos tiimiga soojendust tegemas. Franzi on vahetusõpilane Saksamaalt. Esimesel võimalusel läksin ta juurde, kallistasime ning ta oli ka täiega üllatunud mind nähes. 

Varsity mäng oli üliivinge, student sectionis oli niii lõbus. Nt iga kord kui meie tiimi kapten shoots a three(ei oska eesti keeles öelda seda, viskab kolmepunktiviske?) pidid kõik istuli tagumistele otsa kukkuma.(Muidu seisime püsti). Jällegi karjuti igasuguseid asju ning vahepeal hüppas üks kutt kõige ees ning tegi nagu me oleksime poksimatšil ning ta lööb meid, kõik pidid vastavas suunas päid pöörama. Nalja sai palju. Hääled olid kõigil õhtu lõpuks ära karjutud. 
Vahepeal hakkasime kõik lampi USA, USA, USA karjuma. Katie mu kõrval:" There you go, Sandra!" Ja rääkis teistele, et ta uhke mu üle :D. 




Tavaline enne meie kossumänge, kui ootama peame. 



Tegime kuttidega pilti. 
Meie kooli võimla, paremal home student section. 


Sest tiimiga istuda on liiga igav

Emma photobombis veits meid

Siis kui kõik vastaste poolele jooksid. Vasakult Jaz ning Andy, Hayden J, Jake, Bryce. 

Random idee, et kõik hakkavad ajalehti lugema ning doesn't pay attention to the game. (ei osanud seda korralikult eesti keelde tõlkida enam. 

Peale mängu kui ma Franziga rääkima läksin ja Bryce ka tuli, siis ta tiimikaaslased arvasid vist, et me hirmutame teda vms. Kuna nad tulid ja tirisid Franzi eemale, sai jälle naerda kui ta seletas, et ta teab mind ning kõik on okei. 

Laupäeva hommikul oli pisikestel lastel trenn, niiet tiim pidi appi minema. Reaalsuses polnud mitte midagi teha seal. Kõik inimesed kandsid sweatpantse või pidjama pants'e  va mina ja Arielle. 
Istusime või lamasime keset võimlat. Parim hetk oli see, kui meie peatreener ütles, et ta suudab poole saali pealt palli korvi visata. One shot and he made it. Kõigil olid suud lahti. Laney vedas ennem isegi kihla temaga, et ta saab 20$ kui korvi viskab, aga hiljem vabandas end välja sellega, et nad ei surunud kunagi kätt. 



Siin sellist päkapiku traditsiooni pole nagu meil Eestis on, kuid millegipärast on kõigil ikkagi oma stockingud. Minu oma on see keskmine Converse. 

Kui koju jõudsin siis hakkasime kuuske kaunistama. Isa(Will) tõi mingi meeletult suure kasti välja ning neil on ülipalju kuusekaunistusi. Nimelt on nende peres traditsioon, et lapsed saavad iga aasta vähemalt ühe uue christmas ornament'i. Niiet neil ajaga neid päris palju kogunenud. Lisaks värvivad nad veel iga aasta ise neid juurde. Igasugu tegelasi oli neil, nt Käsna Kalle, Snoopy, Powerpuff Girls, Scooby Doo jne. Midagi erinevat Eestist. 

Will ja Gina ehk isa ja ema :)



Meie kuusk, kuigi tegelikult polnud see valmis siis veel, lõpuks oli seal umbes 2 korda rohkem asju. 


Peale seda kui kuusk kaunistatud oli tõi isa välja veel suurema kasti asju, kus sees on kõiksugu Christmas Village maju ja inimesi. Võtsime sealt karpidest asju välja ning hakkasime neid üles panema. 
Gina-Brooklynn-Adam 


Kate tuli ööseks meile, nad Brooklynniga vaatasid õhtul veel 3 filmi. Üleüldse selles peres vaadatakse väga palju filme, meil on juba niii palju filme kogunenud, mida nad mulle näidata tahavad. 
Üks tore fakt on veel see, et Gina teeb iga hommik hommikusööki meile, mis on täielik vastand mu eelmisest perest, seal ei tõusnud vanemad ülessegi hommikul niivara.
Neid asju, mis siin peres paremini on on väga palju ning mul on selle üle nii hea meel. 
Nad on aktiivsed, pidevalt toimub midagi kellelgi kusagil. Me klapime, saame palju paremini läbi. Oeh, ei jaksa hetkel nendest erinevustest pikemalt kirjutada, sest kell on palju juba. 



Pühapäeval oli meil LEO Clubiga jõulukinkide shoppamine. Nimelt pidime eelnevatel nädalatel müüma hog raffle ticketeid, mille võidupileti omanik saab endale sealiha. Terve põrsa. Selle raha eest saime me nüüd minna ning osta peredele, kellel endal väga palju raha pole, jõulukinke.

Hommikul tõusin alles kell 11, panin küll äratuskella varasemaks, aga ei vaadanud et see oli PM mitte AM, niiet magasin mõnusalt sisse. Kella 1ks läksime Brooklynniga Meijer'isse. Jaotusime gruppidesse ning saime kõik endale pered, kellele jõulukinke valime ning listi, mida neil vaja on. Minu grupp valis asju 2 aastasele poisile. Päris palju riideid ning mänguasju saime talle. Eelarve oli 100-130$ inimese kohta.


Brooklynn ning Laney on mõlemad karkudel, niiet nad võtsid need kärud.
Vasakult: Jessica, Brooklynn, Laney, Katie.


Lihtsalt üks näide, et USA-s müüakse kõike. Jelly beansi maitselised siirupid ning 80ndate disaini järgi tehtud kodumasinad. 

Ning muidugi suhkruvati-,  popcorni- ning root beari valmistamise masinad ja šokolaadipurskkaev. 

Heaven.
Valisin nii kaua, et mida ma endale tahan.

Osa meie kooli õpilastest, kui ostud shopatud olid, siis pidime need ära ka pakkima.
Mõned meie ostudest. 

Pärast panime kõik oma ühe pere ostud sellesse kotti, seal on asjad ainult ühele väiksele poisile ja ühele pisikesele tüdrukule.
Paljud kommid saavad jõuluajal endale jõuludisaini, lisatakse maitseid nagu piparmünt, piparkook jm.




www.ask.fm/ssannuu - kui küsimusi on :)

Tuesday, 3 December 2013

Thanksgiving, UUS PERE, Black Friday Shopping.

Liiga kaua olen seda postitust edasi lükanud, aga siin ta nüüd lõpuks on. 

Alustan sellise random asjaga, et eelmine esmaspäev õppisime health tunnis kuidas inimest elustada, saime mingid naljakad nukud endale harjutamiseks ning läbisime oma eksamid. CPR, breaths and AED.

Reedel oli meil kossumäng, Varsity mängu ajal istusime sõbrannadega ning naersime. Mingid Zaci sõbrad Hardingist olid ka seal, üks neist hammustas mind seljast ning muidugi kiljusin ma üle võimla. Õnneks oli parajasti halftime. Õnneks. Jap, oli huvitav aeg.   

Laupäeva hommikul oli meil kossutiimiga Shae majas hommikusöök. Väga palju head toitu oli. Hea seltskond. Treenerid ning peaaegu kõik tiimiliikmed. Shae maja oli hiiglaslik. Ta on ilmselt kõige rikkem inimene, keda ma tean siin läheduses. Neil oli tagaaias suuuur bassein ning tiik. Hoovis jookseb kodusiga ringi, naljakas :D. Kerry ning Brooke hakkasid mingiaeg stingpongi mängima, ehk nagu ping ball, aga iga kord kui võitja punkti saab, võtab ta palli ning üritab selle vastasele minireketiga?(kuidasiganes seda asja kutsutakse) vastu selga lüüa. Kerry seljal olid hullud punased laigud pärast. Valus, aga naljakas. 


Veidi aega tagasi olid meil ka freshmen(9ndikud, kuid nad on Eestis rohkem võrdsed 8nda klassiga) mängud tiimiga, kuigi ma freshmen pole, siis treener lubas mul mängida, et saaksin rohkem mänguaega. Esimene mäng oli @Harding esmaspäeval. Väga tasavõrdne. Seis oli 15-15 ning 5 sekundit oli veel mängida, meie mängija tegi vea, vastastiim sai ühe free throwi ning nad võitsid 15-16. 
Sõitsime parajasti sellele mängule, lülitasin oma telefoni sisse ning vaatasin, et mu vabatahtlik oli mulle smsi saatnud, et kõigile oleks okei, kui ma juba täna sisse koliks. Niiet Sheryl kirjutas mulle, et helistaksin talle peale mängu ning pakiksin oma asjad. 
Veidi põdesin, et mis siis, kui ma liiga excited olen asju pakkides, aga tunni ajaga olid mu 7-8 kotti koos. Sheryl tuli järgi mulle ning juhatasin teed oma uude koju. Brooklynni juurde. Perekond Beard'id. 

Sinna saabudes tundsin juba üsna koduselt end, hetkel sheerime tuba Brooklynniga, ennem oli mul enda tuba. Mu kohe-kohe 17 aastase hostõega. Õhtul juba vaatasime ühte filmi Thanksgivingust. Charlie Brown-Thanksgiving vms. Saime hilja magama. 


Loo perevahetuse põhjuste kohta kustutasin ära. 


Õnneks on mu vabatahtlik niinii tore ning me saame superhästi läbi. Mul on meeltult hea meel, et ta mu area rep on. Peale seda, kui talle kõik jälle ära sain rääkida, mõistis ta õnneks, et perevahetus oleks siiski parim lahendus. Ta rääkis hostemaga ning hostema ütles, et ta oli ise ka seda mõelnud, kui nägi, et mulle üldse nende lastega aega ei meeldi veeta, sest nad on siiski osa perest. 

Peale seda, kui pere teada sai, et tahan ära kolida nende juurest, muutusid meie suhted veidi. Eriti hostõe Marissaga. Hostemaga saime endiselt normaalselt läbi, vb isegi veidi paremini kui tavaliselt. .. 

*Kustutatud*


Kirjutan lähemalt ka uuemast perest. Perekond Beard. Loud and crazy nagu nad ise kirjeldavad end. Meeletult rahul olen selle perega siiamaani. Isa Will töötab raadios, ta on ülihea huumoriga mees. Pidevalt nokib mu kallal ning teeb nalja. Ema Regina ehk Gina, ülimalt sõbralik ning hoolitsev isiksus. 
Nüüd on mul pisem vend Adam, 11 aastane. Väga energiline kuju. 
Siis on veel mu hostõde Brooklynn, kes oli mu sõbranna juba varem. Mängis kossu ka, ennem kui ta veel vigastatud polnud, see hooaeg ta enam mängima ei saa :(. 
Ta on ülimalt positiivse energiaga inimene, nagu tegelikult terve see pere, väga jutukas. Läbi saame me väga hästi, oskame üksteist naerma ajada ning kiusata. 
Vägagi aktiivsed on nad ka, pereelu on üsnagi korraldatud ümber laste. Brooklynn nt mängis sügisel võrkpalli, nüüd korvpall, teeb muusikalis kaasa ning käib laulmas. Adam mängib jalgpalli, pesapalli, korvpalli ning midagi teeb ta veel. 
Will on minu kooli kossu homemängudel see isik,kes kommenteerib ja teadustab.
Vanemad käivad meie mänge vaatamas, mitte nagu mu eelmine hostpere, kes isegi ei tulnud mu esimesele ametlikule kossumängule. Ma ise niiväga ei hoolinud, aga teiste vanemad, sõbrad ning õpetajad olid väga üllatunud ja vaatasid veidi viltu sellele. Siin on see väga tavaline, et vanemad käivad kõiki laste mänge vaatamas, eriti, kui need toimuvad kodus.

Õpetajad, kellega rääkisin, et vahetan peret ning ehk saan Brooklynni juurde kolid, ütlesid, et nad on nii toredad ning aktiivsed ning mulle raudselt meeldiks seal. 
Ühel mängul nägin Zaci ema ning läksin temaga rääkima, sest polnud niii kaua näinud. Igatsen seda naist, ta on nii humoorikas ja no piisavalt b*tch ka tihtipeale. Igatahes.. ta ütles ka, et nad hoolitseksid mu eest paremini. Ainult tema suust kõlas see veidi teravamaid väljendeid kasutades. 


Teisipäeval oli meil järjekordne Freshmen game against Pleasant. Võitsime. 
Õhtul vaatasime Brooklynniga veel mingit filmi ning sõitsime ta pärisema juurde, kes elab linnas. Ta ema on väga huvitav tegelane, ülivinge naine. Täpselt selline vinge usa ema, nagu filmides. Nt ükskord ta viis Brooklynni ja ta sõbrad toiletpaperingule, ehk see tegevus, kus loobitakse vetsupaberit teisele aeda igalepoole, puudele jne. Ning pärast kiitis et: "guys, you did great job."
Thanksgivingu ajal rääkis, kui tubli sportlane ta oli koolis ning ütles, et ta polnud kunagi eriti tark, aga õnneks oli ta vähemalt ilus, niiet tarkus polnud nii tähtis. Ta on lihtsalt nii vinge karakter. 
Õhtul textis ta Brooklynnile, et Brooklynn, you are awesome. Sandra seems really awesome too, love you guys. 
See I love you kasutamine on minu meelest üsna overused siin ikka. Iga kõne lõppu öeldakse seda oma vanematele. Sõpradele karjutakse vahel lampi I love you,mis on omamoodi tore meeldetuletus, aga vahel on nii aru saada, et see pole üldse siiras ikka. 
Minu vastus üsna random inimestele on tavaliselt lihtsalt "Good" vms. Eestlane. Oleneb inimesest ja olukorrast. 


Kolmapäeval algas meil Thanksgiving break ehk kooli polnud. Trenn oli sellegipoolest. 
See päev tuli ka mitmeid külalisi, ei suuda nende kõikide nimesid meenutada. Uncle.. and aunt.. no ei suuda meelde tuletada neid nimesid. Üks onu ostis mulle 1 pound(453 g vist) suuruse Reese'si paki, kuna ma armastan neid ning ta ei suutnud mu nime meelde jätta, kutsus mind koguaeg Estonie. Win! Armastan Reese'sid. 


Mu pisike Reese cup

Ega me vist väga midagi peale söömise ning filmide vaatamise ei teinudki. Vaatasime Amie ning Meganiga( Brooklynni cousinid) filme. Mängisime Just Dance Wii abil ning õhtul otsustasime, et lähme kinno koos Brooklynni vanaema, vanaisa, Megani, Amie, Brooklynni ning Adamiga. Vaatasime multikat Frozen. Väga meeldis kõigile. 
Nägime kinos sõpru ka. 

Peale kino tuli välja, et peame veel poest läbi käima, sest Amie pidi mõningaid toiduasju ostma. Ahjaa. Mu hostõel on auto, mis on niiiniiihea. Igatahes läksime Krogerisse ning mul õnnestus veenda Brooklynn ühe sellise automaatse käruga sõitma, kuna muidu ta peaks oma karkudel ringi liikuma. Ta üldse ei tahtnud, aga oli siiski nõus selle elektrilise autoga sõitma. 
Minu jaoks oli see nii naljakas ning ma naersin nii palju, et pisarad voolasid mööda nägu ning palju polnud puudu, et ma seal poes maha oleksin istunud, sest ma ei suutnud edasi liikuda. Üks tädi hüüdis mulle, et räägi meile ka, mis nii naljakas on, me tahame ka naerda. Brooklynn ei arvanud, et see on üldsegi naljakas. Sõitsime ringi ning lollitasime. Nägime mu vabatahtlikku Sherylit ka. 
Ostsin Ben&Jerryt ning Reese'si küpsiseid. Nom nom. 


Mu õnnelik ori :)

Neljapäeval oli Thanksgiving day ning seega ka ainuke päev, kus meil trenni ega mängu polnud. Sport on siin väga väga oluline, nagu ehk aru olete saanud. Lõunal sõitsime Brooklynni ema Trina ning ning tema vanematega lõunale, väga palju head toitu oli jällegi. Enne toidu söömist palvetati ning tänati erinevate asjade eest, mis tegelikult ongi Tänupühade mõte. 
Kõik oli nii maitsev, aga kõhud olid väga punnis kõigil. Trina üritas teada saada, mis suurus riideid ma kannan, sest jõulud tulevad.
Autosõidud Brooklynniga on toredad karaoke maratonid. 

Tagasitulles oli meil varsti õhtusöök. Taaskord väga palju süüa ning jällegi kõik oli imemaitsev. Pumpkin pie, turkey, mashed potatoes with corn and so one and one.. 
Kella 6ks läksime Walmarti sest Black Friday shopping algas ehk väga palju soodsaid pakkumisi on igalpool. Inimesi oli küll palju, aga ootasin tegelikult hullemalt. Liigelda oli raske, kuid mitte võimatu. Nägime eelmist hostema ning Sandrat ka. Brooklynn nägi Marissat ka, ütles tsau talle, kuid Marissa ainult põrnitses teda ülbelt. So mature. 
Mina ei leidnud Walmartist midagi eriti, ostsin ainult 5 dollari eest ühe oma lemmikfilmidest "In Time". Järjekorrad olid pikad, kuid lõpuks ootasime vist ainult 20 minutit vms järjekorras. Polnud paha. 
Loomulikult otsustasid Megan ja Amie, et neil on midagi veel vaja, niiet ootasime neid. 
Üks pank, kellel on kontor Walmartis, jättis oma laudade peale kommid, niiet kõik võtsid kommi sealt ning tegid nalja, et röövime panka. 

Edasi sõitsime Kohlsi, kuigi see avati alles kell 8 ning meil oli u 25 minutit aega. Külmusime õues ning seisime järjekorras, et poodi sisse saada. Tundsin üsna totralt end, sest polnud nagu väärt seda see asi. Õnneks kui sisse saime, siis oli seal vähemalt väga palju asju väga heade hindadega. Kuna Kohlsis on kassasid ainult 2-4 vms siis järjekord oli ümber poe( kõlab imelikult, aga no poes tegi see lihtsalt suuuuure ringi ning algas pmst ukse juurest..). Meil oli Fast Line ticket ehk saime kiirkassasse, kuid lõppkokkuvõttes seisime ikkagi ilmselt üsna samakaua seal sabas. Umbes 40 minutit. 
Mu perele ei meeldinud see õhtul shoppamine, kunagi hakkasid ülihead pakkumised u 6 aeg hommikuti ning see oli nende meelest parem variant. 

Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas mu hostisa oli pahur mu peale, et asju ostsin endale. Rääkis mulle pikalt ja laialt, et jõulud on tulemas ja niimoodi asjad ei käi, et ise ostan endale asju. Muidu teised ei saa midagi kinkida mulle. Jõudsime kokkuleppele, kuna ma väga väga väga tahan shoppama minna, siis ta annab mulle starbucksi kinkekaardi ning ma ei tohi raha ega pangakaarte kaasa võtta. Tema või Gina viib mu shoppama Columbusesse ning ma võin kõike proovida, aga osta midagi ei saa, pean näitama Ginale, mis mulle meeldib ning siis nad otsustavad, mida ma jõuludeks saan. Piinamine. 
Isale pakkus see ülimalt nalja, et ma shoppamist niipalju armastan, igaljuhul oli see üks huvitav vestlus. 



Laupäeval kutsus Brooklynn mind oma ema juurde kaasa. Võtsime minu filmi "In Time" ka kaasa ning vaatasime seda esimesena. Mulle niii nii meeldib see film ikka. Peale seda vaatasime "We're the Millers", mis oli ka päris hea. Palju lapsikuid nalju, aga naerma ajas ikkagi. Üleüldse naersime väga palju, panen endale siia mõned märksõnad kirja, et aasta pärast ka mäletaksin neid. "Big Larry, White Larry and Black Larry." Brooklynni ema Trina nimelt otsustas ükspäev, et muudab ühe oma koera nime Larryks, kuna ta on nii Larry nägu. Mulle ei jäänud teiste nimed meelde, niiet kutsusime kõiki koeri Larrydeks. 

Trina tegi pizzat ka meile, kuigi kõhud polnudki väga tühjad. 
Kui teine film läbi sai, vaatas Brooklynn kella ning meil oli ainult 17 minutit kella 12ni. Curfew on kell 12 ning nädalavahetustel tegelikult kell 1. Igatahes pidime me kell 12 kodus olema. Muidu on siin vanemad väga karmid selle kohapealt, et lapsed peale curfew'd enam väljas pole, sest kui politsei sind näeb, siis kutsuvad nad vanemad järgi ja ühesõnaga you're in trouble. Kütust juurde küll ei jõudnud võtta, aga jõudsime õigeks ajaks koju. 


*Reedel ja laupäeval olid samuti kossumängud @Elgin. Mina jälle mängida ei saanud, sest taaskord on mul see tore asi nimega shin splint, mis mu lihaseid luudest eemale tõmmata tahab. Seekord tahavad vanemad mind arsti juurde ka viia. Pole päris kindel, kuidas mu kindlustus töötab, aga no eks proovib järgi. 

Hostõel on kolmapäeval põlveoperatsioon.


Pühapäeva õhtul skypesime Karliga(VÕP Brasiilias), hostõde oli hullult excited. Teda ajas närvi, et me pool aega eesti keeles rääkisimine ning ta aru ei saanud. Eesti keel kõlas tohutult imelikult. Päriselt ka. Sõnad nagu rumal ja nigel näiteks. Nii veidrad, eriti nigel. 
Preston kutsus jalutama mind, aga ütlesin talle, et ma hetkel ei saa, skypen sõbraga.
AAAAAAAA. Üks vinge asi veel. Preston on nüüd pmst mu ületee naaber, Zac ja Jake elavad samal tänaval minuga, umbes 300 meetrit eemal ehk. Tegelikult on neid inimesi minu koolist veel, kes mu tänaval elavad, aga nendega eriti ei suhtle. 

Niiet me skypesime parajasti kui Zac lampi sisse jalutas meie tuppa ning ütles, et ma ikka jalutama tuleks tema ja Prestoniga. Skypesime veidi aega veel. 

Sain lõpuks sellele naljale ka pihta, et lasta usakatel hääldada väljendit "kaksteist kuud". Blond olen veidi. 


Brooklynn andis mulle oma talveriideid, sest mu eelmine pere ei viinud mind kunagi shoppama ja ma käisin pusaga ringi, kuigi väljas oli umbes 0 kraadi. Päris tore oli vahelduseks pusa, jopet, salli ning mütsi kanda. 

Jalutasime kuttidega ning nad muudkui lollitasid ja laulsid. Polnudki ammu nendega midagi koos teinud. For some reason pidin juba kell 9.30 kodus tagasi olema, harjumatu veidi veel, kui täpsed kellaajad ees on. 





Pisike vend ja ta saavutused




 Jessicaga niisama normaalsed olemas bussis 


Kuttide naljad.. ennem oli seal Math is everywhere, aga no heroiin on Marionis väga populaarne narkootikum, niiet close enough ilmselt. 



Siin kannavad väga paljud inimesed, kes sporti teevad koolis selliseid Varsity Jacketeid. 
Ma väga väga väga tahan endale ka sellist, üsna soojad asjad, kuid mitte eriti odavad. 
Mõte on selles, et igasuguste tegevuste eest saad sinna peale kooli tähti. Nt on olemas Academic Letter, mille saad, kui sul on head hinded, kui mängid Junior Varsity tiimis, saad ühe suure R tähe, kui mängid Varsity tiimis saad veel suurema R tähe. R tähe, sest minu kool on Ridgedale High School. FFA eest saab asju. Ning kõige alla kirjutatakse mis sportides sa Varsity tiimis oled. Proovisin Caitlyni oma selga. 







Väga pikaks venis see postitus, võid endale pai teha, kui kõik läbi lugeda suutsid. 

Pommitage endiselt küsimusi aski. 

www.ask.fm/ssannuu



Kirjutan siia enda jaoks mõned laulud ka ülesse, mis millegagi meenuvad. 





The wanted - Show me love


The monster-Rihanna, Eminem

Dark Horse - Juicy J, Katy Perry

Problem- D2B



Tuesday, 19 November 2013

Tornado warning ning nädalavahetus Brooklynn'i juures

Vahepeal on väga palju juhtunud. Panen mõned asjad lihtsalt punktidena kirja, sest ei oska neid eesti keeles enam ühtlase tekstiga korralikult kokku monteerida. Mõned asjad on väga lambised, kuid tahan need siiski kirja saada. 


  • Ükspäev kunsti tunnis Preston(üks teine Preston), Alex ning Nick kasutasid Google tõlget ning üritasid "Baby, I love you" ära tõlkida. Päris naljakas oli. Muidu endiselt on kunsti tund üsna veider, õpetaja vihkab meie klassi, kuigi ega ma ei imesta ka, palju freshmane(eestis see vist võrduks 8nda klassiga). 
  • Meil on pidevalt tuletõrjeõppused koolis. 
  • Kunagi väga ammu oli meil koolis pildistamine. Siiamaani pole veel oma pilte ära tellinud, lihtsalt pole viitsinud tegeleda sellega. Selliseid asju nagu klassipildid või sõbrapildid, siin ei eksisteeri. 
  • Meil sadas vahepeal lund. 
  • Ma vahetan peret. (Sellest kirjutan lähemalt mõnes järgnevas postituses, kui juba tean, kuhu ma järgmisena kolin ning ka põhjustest.)
  • Täna anti meil tornaado hoiatus, kuid ka sellest lähemalt allpool. 
  • Veidi aega tagasi käis meil koolis merejalaväelane, kuigi ta oli tegelikult kusagilt special mission värgist, sukelduja. Ei oska paremini seletada. Veetsin terve oma study hally periodi temaga rääkides, sest study hall on igav kui sul kodutöid pole (ning ta oli extremely good-looking). 
  • Igatahes lõpetas ta 3 aastat tagasi Ridgedale High Schooli ning täiega huvitav oli temaga rääkida. Mu lemmikküsimus oli vist, et kas neil on palju hot'e kutte? Ta vastas et on küll jap, kuna nad peavad olema targad ning väga heas füüsilises vormis, et seal hakkama saada. Ta ise oli ka high schooli ajal football teami parim mängija, kavatsen ükspäev ta pildi kooliseinalt üles otsida. 
  • Hetkel olen nädala aega ainult korvpallitrenne ning mänge vaadanud. Nimelt see sama valu, mis mul juba cross country ajal sääres oli, polnud mitte tavaline lihasvalu vaid shin splint. Põhimõtteliselt tirib mu säärelihas end sääreluust eemale ning see pole eriti meeldiv. Ainuke ravim sellele on jääd peal hoida ning puhata. Igatsen juba trennides kaasa tegemist, sest lihtsalt vaadata on üsna igav. (Täiendus: esmaspäeval olin jälle trennis, wuhuu. Üsna surmav oli, suudan nädala ajaga piisavalt palju asju ära unustada. Aga läheb paremaks. All things are difficult before they are easy
  • Neljapäeval ning reedel olid meil scrimmaged, neljapäeval läks päris hästi, reedel mitte niihästi. Hea on see, et koolid, kellega meil scrimmaged olid on parematest districkidest kui meie, niiet nende tase peabki parem olema. 
  • Random fakt: kui tunnis filmi või slideshow'd vaadatakse ning tuled kustu lastakse, siis igakord kui need jälle põlema pannakse, hoiatab õpetaja, et ala hoidke oma silmi vms :D. 
  • Random fakt nr 2. Hostisa shaved his eye brows, again. Mina ja Marissa olime krampides, kuigi üleüldiselt ei saa me enam nii hästi läbi, nüüd kui ta teab, et ma ära kolin varsti. Pidevalt on kuri minuga, aga saame hakame. 


Kirjutan nüüd nädalalõpust lähemalt. Kaugemale väga ei mäleta enam midagi. Hetkel olen väga õnnelik, et olen suutnud blogi pidada üsna stabiilselt.(enamvähem)
Reedel enne scrimmaget Shae viis mu Subwaysse ning Shavanna ning Hannahi Taco Belli, kus ka enamus tiimi oli. Kui ma otsustamatult Subways seisin, ütles mind teenindav naine, et tema meelest võtsin ma eelmine kord kana, aga ta ei mäleta täpselt millise. Ma olin väga üllatunud, et ta mind mäletab, ta ütles et muidugi mäletab, ma käisin siin oma sõpradega. Hiljem hakkasin mõtlema, et see oli umbes 2 kuud tagasi, sest viimane kord kui ma Marionis Subways käisin, oli Zaci, Levi ning Marissaga, kui me niisama vaidlesime üle Subway, kes mu võiku eest maksma peaks. See selleks. 

Brooklynn tegi midagi oma põlvele neljapäevases mängus, ning ta põlv oli ülipaistes. She torned somekind of muscle in her knee. Ei oska paremini seletada. Kuna ma ei mänginud, läksin segasin veits kohtunikke ning hankisin jääd talle. 
Mingi suvaline kutt küsis, et kas ma talle ka jääd tooksin. Usa. 
Vahepeal Brooklynn pillas selle jääkoti maha ning kõik jää lendas igalepoole, ups. Peale seda õpetas ta mulle kuidas sõlmi teha. 
Kohtusin ta isaga ka, üleüldse tahtsin teda seljas tassida, kuid ta ei lubanud. 
Reedel sai ta kargud. Muideks see sõna "kargud" tundub kuidagi eriti imelik eesti keeles. Crutches tundub väga palju normaalsem. 


Vahepeal tellisin endale koolilogoga asju, mis on siin väga populaarsed. 
Peale reedest mängu läksin Brooklynni juurde ööseks. Nii mugav, et tal auto on. Õnneks saab ta ikkagi autoga sõita, kuna ta vasak jalg on "katki". 

Olime üliväsinud, üritasime "Easy A" filmi vaadata, kuid kaugemale kui 10 minutit me ei jõudnud, sest mõlemad jäime lihtsalt magama. 
Laupäeva hommikut alustasime sõõrikute ning movie maratoniga. Vaatasime Easy A ära ning seejärel vaatasime Sydney White'i. Mängisin ta 11-aastase venna Adamiga lauajalkat.  Millalgi tuli Andrew sinna, chillisime veits ning siis nad tõid mu koju u kella 3 aeg.
Õhtul tulid nad mulle jälle järgi, sest mõtlesime, et kuna Marissa pole ka nkn see nädalavahetus kodus, siis pole hullu, võin samahästi teise öö veel Brooklynni juures olla. Pakkisin asjad ning sõitsime jälle temapoole. 
Neil olid külalised ka, üks naine oli väga tuttav, ta ütles, et ta teab mind ka. Üllatus üllatus, ta töötab meie koolis sööklas. Igatahes tellisime pizzat ning vaatasime ühte muusikali, "Bye Bye Birdie" mida mu kool ka etendab millalgi kevadel. Minu meelest oli see meeletult igav, aga teistele meeldis. Millegipärast mulle ei meeldi vanemad filmid. Hiljem näitasin Brooklynnile oma maja ning Eestit google street viewiga. Rääkisime igasugu teemadel pikalt veel. Üsna hilja jäime magama alles. 



Hommikul läksime ta perega kirikusse. Minu jaoks on imelik see, et igakord kui ma kellegi juures nv veedan ning nad kirikusse lähevad hommikul, kirjutavad nad mulle alati, et ma võtaksin church clothes ka kaasa. Ei ütleks, et ma kirikusse midagi paremat selga paneksin vms. Aga nende jaoks on ilmselt suurem vahe, sest muidu kantakse väga palju tavalisi t-särke, korvpalli pükse, pusasid. Kusjuures tüdrukud kannavad alt laiasid teksasid. Plätusid või kauboi saapaid kantakse ka koolis. 

Kirik oli mulle juba tuttav koht, olen varem seal 2 korda käinud. Tavaliselt nad ei käi seal kirikus, kuid üks tüdruk sai ristitud ning nad tahtsid seda vaatama minna. Peale kirikus käimist läksime Brooklynni pere ning kamba sugulastega välja sööma ning seda tähistama, et Brianna ristitud sai. Läksime ühte Mehhiko restorani. Brooklynn pidi poolepealt ära minema, kuhugi laulma.
Jäin restorani nende perega, hiljem käisime veel Krogeris ning Dollar Tree's toitu ostma nendega. Nad ütlesid kohe, et ma ise otsustan, millal koju minna tahan, kiiret pole. 
Neil on sisalik kodus, kellele nad mingeid rõvedaid putukaid toiduks ostsid. Vaatasime kuidas nende sisalik neid "jahtis" ning seejärel hakkasime Ginaga(Brooklynni stepmom) pumpkin roll'e küpsetama. Täiega mõnus oli teha midagi, mille valmistamiseks peab rohkem pingutama kui "pulbri kaussi valama, 1 muna ning vett lisama". Üleüldse minu meelest on need kõiksugused pumpkinbreadid ning asjad niihead, tahaksin, et need meil eestis ka populaarsed oleksid. Sain endale koju kaasa ka osa sellest asjast. 

Kella 5 aeg tuli Brooklynn ka koju, veetsin nende perega niisama umbes 5 tundi. Eestis see nii tavaline pole. Brooklynn õppis parajasti hispaania keelt kui Preston lampi sisse jalutas. Nad on nimelt pmst naabrid, ta ütles, et kõndis poodi ning nägi blonde juukseid ning teadis, et see mina, niiet ta tuli ja ütles tere meile. Ehk chillis seal umbes pool tundi. Kiusasime üksteist ning naersime, Gina ning Prestoni relationship oli ka huvitav. Alguses ei saanudki aru, kas ta sallib Prestonit või ei. Hiljem ta ütles, et, I like Preston, but I also like to give him hard time. 

Esialgselt oli plaan, et lähen pühap peale kirikut lihtsalt Prestoni juurde, aga no tegelt pidi ta haige olema. Aga no mitte piisavalt haige, et poodi kõndida, kuigi ta rääkis küll, et tunneb tegelt halvasti ennast. 

Kell oli juba peaaegu 7 ning Brooklynni isa Will pidi mind just koju viima. Kuid sain smsi, et meil on tornado warning ning inimesed peaksid turvalise koha leidma. ( siin üldiselt on keldrid just selle eesmärgiga.) Samal ajal kuulsime ka tornaado warning signaali. Päris jube oli. 
Adam(brooklynni 11 aastane vend) ning Will olid Adami baseballi trennis, nad sõitsid ruttu koju. Õues oli meeletu tuul ning jube vihm. Vanemad polnud eriti hirmul, eriti kui Will koju tuli. Raadio mängis vn sealt tuli uudiseid koguaeg. Igaksjuhuks süütasid nad küünlad ka ning otsisid taskulambid välja, sest paar korda läks elekter sekundiks ära. Akende juures ei lubanud vanemad meil kellelgi istuda. 
Tornado warning tähendas tegelikult seda, et tingimused olid tornaado tekkimiseks sobilikud, ühtegi tornadot polnud aga keegi veel märganud. Ma sain oma telefoni 6 tornado alerti. 
Will naeris mu üle täiega, kui seletas midagi, et ahh siin on need tavalised juhendid, mida teha, kui tornaado tuleb.. bla bla bla. Ning kui ma küsisin, et mis see bla-bla-bla endast kujutab, siis millegipärast naeris ta mu üle väga pikalt veel. Adam tahtis minuga eestisse kolida, sest meil pole looduskatastroofe. 

Hiljem oli ilm juba normaalsem ning Will tõi koju mind. Ütlesin neile, et mul oli nii tore nv ning I probably gained like 5 pounds. 

Esmaspäeval study hallist kutsuti mind officisse ning Jamie( northern Ohio YFU regionaaljuht) tahtis minuga rääkida, kuna me pühapäeval ei saanud rääkida. Mõlemal oli olukord üsna tormine. Kuna ta tahtis, et ma saaksin mõnes privaatsemas kohas rääkida, siis suunati mu kõne direktori kabinetti. Tal endal oli mingisugune miiting ning ta polnud seal. Istusin siis tema paberitega ülekuhjatud laua taga tema nahktoolis ning rääkisin tema telefoniga. Päris naljakas oli. Mugav samuti. 


Perevahetusest niipalju, et on võimalus, et saan Brooklynni juurde kolida, aga midagi kindlat pole. Lähipäevil selgub. Hostema ütles, et neljal juhul viiest on nad leidnud pere niimoodi, et kooli vahetama ei pea. Ausalt öeldes oleks päris vinge, kui saaksin kooli ka vahetada, kuid suure tõenäosusega see ei juhtu. Jamie ütles sama asja. Neil on vaja leida pered õpilastele, kes tulevad teisel semestril. 
Mulle meeldib mu kool, aga samas see on niii vana, u 40 aastat vana ning meil pole isegi aknaid. Konditsioneeri pole ning õpilasi on üsna vähe. Tegelikult oleks asi palju toredam, kui mu hostema poleks koolis rääkinud, et ma tahan junior olla, selleasemel, et olla senior. Vanuse poolest olen ma senior. Sellisel juhul saaksin ma lihtsalt rohkem tunde enda vanuste õpilastega. Kahetsen hetkel veidi oma tundide valikut, mul on 2 üsna mõttetut tundi freshmanitega. Olen sellest koolis rääkinud ka, ilmselt ei saa neid vahetada ka. 
Seniorid saavad nii palju rohkem, esiteks on nad koolis tähtsamad kui teised. 
Vb olen sellest kirjutanud ka varem juba, aga nt minu trennis, nemad said esimesena endale lockerid valida. Nemad said endale esimesena numbrid valida jerseydele ning trenniriietele. 
Nendest on yearbookis suuremad pildid ning neil on eraldi Senior Sports lehekülg.

Teisest küljest on ilmselt jällegi väiksemas koolis lihtsam. Õpetajad on vastutulelikud ning kõik teavad mind. 


Kell on juba palju ning ma ei jaksa rohkem kirjutada, olen juba paar tundi selle blogiga mässanud. Tavaline. Niiet please andke andeks, et ma väga tihti kirjutada ei jõua. 

Tegin endale ask.fm'i ka.

www.ask.fm/ssannuu 

Misiganes random küsimusi teil on, võite seal küsida. Samuti on blogi paremal küljel ask.fm box, kuhu küsimusi saate shuutida. 




Winnie Puhh on nii tark :')

Monday, 11 November 2013

When being a human is too complicated, it's time to be a worm

Reedel oli meil järjekordne scrimmage korvpallitiimiga. Bussis saime jälle oma puuviljasalati ning peanut butterit või nutellat. Sõitsime Limasse, mäng toimus Lima Senior High Schoolis, nende kool oli hiiglaslik. Neil oli 2 saali ning suuremas saalis oli 2 kossuväljakut ning megapalju pinke ehk väga suur student section.

Kohal oli 4 erinevat tiimi, mängisime 3 või 4 mängu. Kaotasime mõned, mõned võitsime. Kuna skoori märgiti seal imelikult, mõndasid meie viskeid ei loetud üldse, seega pole kindel. Varsity tulemusi ei tea. Igatahes see linn, Lima, enamus inimesi on seal tumedanahalised. Mu tiim täiega naeris mu üle, kui ma ütlesin, et ma pole kunagi nii palju tumedanahalisi inimesi koos näinud. 
Igatahes mänguaega sain seekord juba rohkem, ühes mängus polnud isegi väga viga, kuid teistes tegin ilmselt ikka päris palju vigu ka. 

Kui Limast sõitma hakkasime, sõitis meie bussijuht, Crazy Steve, nagu kõik teda kutsuvad, vastu posti. Midagi hullu polnud, kõik muidugi tweetisid sellest kohe, naersime ja sõitsime lihtsalt minema. Veider. Koju jõudsin kusagil 9.30. 

Ahjaa, neljapäeval saime oma practise uniformid ning võistlusriided ka kätte. Päris vinged on. Varsti on pildistamine ka. 


Laupäeva hommikul oli trenn, nagu ikka. Kui koju jõudsin, ütles hostema, et ta viib mu Walmarti, et endale oma telefoni ostaksin, kuni mu iPhone kohale jõuab, sest nad ei taha, et ma nende telefoni kasutaksin niikaua. Ostsin siis endale mingisuguse ajutise telefoni. 


Aaa, Sandra (nende Ghana võp 2 aastat tagasi, kes hetkel ülikoolis on Limas) on ka see nv siin olnud. 

Teadsin, et laupäeva õhtul tulevad Marissa sõbrad meile, keda mina ei teadnud. Sandra sõbranna Hannah tuli ka meile ning pidi ööseks jääma. Nad mõlemad käivad ülikoolis ning on 19/20 aastat vanad. Marissa ning ta sõbrad tegid väljas mingi pisikese lõkke, grillisid vahukomme ning sõid. 

Me mängisime Sandra ning Hannahiga lauamängu "Life/Elu", mis minu teada peaks ka Eestis olemas olema. Sandra oli niiblond koguaeg ning üleüldse feilisime pidevalt, aga nii lõbus oli. Olime parajasti teise mängu poolepeal, kui meil tuli idee, et läheks ja luuraks Marissat ning ta sõpru ning ehmataks neid. Sandra ei viitsinud tulla, niiet läksime Hannahiga kahekesi.
Hiilisime väga suure ringiga kusagilt naabrite majade vahelt. Me reaalselt roomasime maas, vahepeal mängisime worme/ussikesi või siis rullisime mööda mingit mäge alla end. Terve see aeg rääkisime rumalat juttu, olime mõlemad naerukrampides ning samal ajal üritasime vaikselt olla. Meil läheb maja kõrvalt suurem oja või väiksem jõgi ning kui juba lähemale olime jõudnud, siis Hannah otsustas, et ta hakkab sealt kive välja urgitsema, et me neid terassile saaksime visata, et teisi hirmutada.
Ma lihtsalt naersin ning lootsin, et ta vette ei kuku, kuigi vesi polnud seal üldse sügav, aga külm sellegipoolest. Ta leidis paar kivi, roomasime edasi, ning avastasime, et paari meetri kaugusel on kaks suurt kivihunnikut. Viskasime kive nende juurde terassile ning ise lamasime maas terassi kõrval ning lootsime, et nad meid ei leia ega kuule. 
Alguses ei teinud nad väljagi, kuid hiljem tulid täpselt meie juurde seisma rõdule ning rääkisid kui ilus taevas on ning siis järsku vaatas keegi alla ning nägi meid. Niiet lõppkokkuvõttes oleksime me pidanud kiljuma, et neid ehmatada, kuid ei mina ega Hannah ei alustanud, niiet meie missioon kukkus läbi. Aga vähemalt oli meil kohutavalt naljakas. 
Loodan ainult, et mu riided lähevad puhtaks sest need nägid jubedad välja. Hiljem saime teada, et Sandra ei suutnud meid leida ning ta läks Marissalt küsima, et kas me oleme neid juba ehmatanud.. Ta on ikka kohutavalt blond pliks, hoolimata sellest, et ta on mustanahaline ning blondidest juustest on asi päris kaugel. 


Vahepeal oli Sandral ning Hannahil plaan minna ühele bon firele, kuid kuna keegi ei läinud sinna, siis nad ka ei läinud. Kell 11.15 aeg otsustasime siiski, et lähme chillime niisama selle kutiga, kelle juures bon fire pidi olema. 
Kuna selgus, et Hannah ning Preston on ka head sõbrad, siis sõitsime Prestoni juurest läbi ning võtsime tema ka kaasa. Läksime Garreti juurde. Tal oli armas kiisu, võtsin ta sülle ning paitasin ning järsku ta sisises mu peale nagu madu. Muidugi kiljusin ma üle ta kodu ning viskasin kassi maha. Kõik naersid mu üle ning ütlesid, et see oli täpselt samasugune kiljatus nagu õudukates. Järgmisena ei sallinud üks ta koertest mind ning muudkui haukus mu peale. :D

Rääkisime juttu ning varsti hakkasime kaartidega Spooni mängima. Kuulasime muusikat ning laulsime. Lõbus oli. Rääkisime meie koolist, kuna nad kõik on lõpetanud Ridgedale High Schooli ning üleüldse Hannah rääkis ülijubeda loo, mis juhtus kusagil 4 aastat tagasi. Ta sattus mingile peole, kus küll talle tundmatud inimesed segasid ecstasyt ning kokaiini ning kuidas üks poiss oli terve öö krampides ning ta sõbrad, kes samuti laksu all olid, ütlesid, et kui ta peaks ära surema, siis nad viskavad ta lihtsalt tagahoovis olevasse tiiki. Niii jube.. 

Meile just neljapäeval või reedel käidi rääkimas narkootikumidest. Politsei tuli kooli ning rääkis. Marionis on ikka väga palju inimesi, kes on narkootikumidega seotud. Üsna õudne. 

Hannah rääkis õhtul veel ühe loo, kuidas nad ükskord Sandra ning teiste sõpradega jäid kellegi juurde ööseks, kes elas linnas. Ning öösel nad läksid tänavale ning tegid sellist "nalja", et koputad kellegi uksele ning seejärel jooksed peitu, ei mäleta kuidas nad seda kutsusid. Igatahes ühel korral keegi neist läks ning lõi jalaga vastu ühe maja konditsioneeri kasti, ei oska paremini seletada seda. Hannah ning Sandra olid täpselt selle maja ees olevate põõsaste taga peidus, kuid nende varje oli ikkagi näha. Teised jooksid kaugemale. 
Uksele tuli ilmselgelt narkouimas mees koos püstoliga ning karjus ja üritas kedagi liikumas tabada, et teda tulistada. Seejärel oli see mees Hannahi ning Sandra poole kõndima hakanud, kuid teised tegid mingit müra millepeale mees segadusse sattus. Sandra ning Hannah pääsesid jooksma ning lõpuks peitsid nad end teiste inimeste aedadesse ning üritasid ruttu selle sõbranna majani tagasi jõuda. See mees kutsus oma sõbra kohale, kes juba paari minuti pärast kohal oli olnud ning nad kammisid koos ümbruskonda läbi. 
Kohutavalt jube lihtsalt. 
Niiet jah.. Kirjutan taaskord, et mina ei ela linnas, vaid linnast väljas, ning kogu see linn ei ole niihull, üks linnaosa on täis väga väga ilusaid maju, seal elavad arstid, advokaadid jne. 
Aga ikkagi, Eestis ma ei kujutaks ettegi, et midagi sellist toimuks minu kodu läheduses. 

Igatahes mõtlesime, kas sõita Mount Giliadi, kellegi teise juurde bon firele või mitte, kuid see koht oli u 35 miili eemal ning Hannah ja Sandra kartsid, et mu hostema saab kurjaks, seega me ei läinud. Jõudsime veidi enne 01.30 koju ning mõlemad koduuksed olid lukus. Sandra textis hostisale, ta tegi ukse lahti, naeris meie üle ning küsis, et nooo, õues on külm või? Jõudsime elutuppa ning meile tuli vastu vihane hostema. Ta oli ülikuri, küsis kus me olime ning mida me tegime, miks me nii hilja koju tulime. Ning ütles, et see pole aksepteeritav, et nad nii vastutustundetud on ning minu alles niihilja koju toovad. Mulle ütles, et ma ju tean, et pean talle textima ja teada andma asju, et miks me siis ei saatnud talle midagi. 
Ausaltöeldes ma olin üsna segaduses, minu jaoks pole kell 01.30 üldse palju kui tegu on laupäevaga ning me saame autoga koju. Ma ei näinud seal mingit probleemi. 
Meil on kokkulepe, et kui ma oma asukohta vahetan, pean küsima luba/teada andma, aga kuna me olime terve aja Garreti juures, siis ma tõesti ei oska öelda, mida ta oleks tahtnud, et ma talle textiksin ning teada annaksin. 
Kõndisime üles meie tuppa ning viimane lause hostemalt oli, et "Homme sa küll Prestoni juurde ei lähe, oled kodus." Imeline. 

Õhtul rääkisime veel pikemalt juttu Sandra ning Hannahiga, nüüd saan juba palju paremini ta aktsendist aru, esimene kord, kui teda nägin, oli ikka väga raske pihta saada, mida ta ütleb. 

Igatahes tänase päeva olin siis kodus, see oli kindlasti kõige mõttetum päev, mis mul siin olles olnud on. Ma ei teinud mitte midagi. Nagu reaalselt mitte midagi. Istusime Sandraga terve päeva meie toas, kuulasime muusikat, rääkisime juttu või magasime, ta jäi päeval magama ning tõusis alles kell 6 ülesse. Vahepeal käisime all söömas ning tulime üles tagasi. Mingil põhjusel oli Marissa ka peaaegu terve päeva oma toas, hiljem tuli Corey talle külla. 
Hostisa tegi suure stseeni sellest, et ta jälle meil oli. 

Üldiselt üritan eestlastega rohkem distantsi hoida(irooniline, et ma seda väljendit kasutan), kuid täna sai päris paljudega räägitud. Mõnus oli. 


Pole hetkel uuemaid pilte panna, kuid kuna täna oli ka isadepäev, siis panen siia ühe pildi oma imelise issiga :)! Ilmselt kõige omapärasem, kuid ikkagi parim paps :)!




Thursday, 7 November 2013

Imeline nädalavahetus Celinas ning esimene korvpallimäng

Mu eelnev nädalavahetus oli täiesti imeline. Kuidagi juhtus nii, et neljapäeva õhtul küsis Brooke minult, et kas tahaksin temaga Celinasse, linna, kus ta varem elas, kaasa tulla nädalavahetuseks. Otsustasin minna ning see oli ülihea otsus! 
Kokkuvõtlikult sõin ilmselt rohkem kui siiamaani ühelgi nädalavahetusel söönud olen ning kohtusin paljude uute ja ägedate inimestega. 

Peale kooli läksin otse Brooke juurde, sõime tema juures veel midagi hot dogi sarnast ning caramel popcorni, mille ta ema ise oli teinud, varsti hakkasime sõitma. Meid ootas ees 1,5 tunnine autosõit. Igav meil igatahes polnud, naersime terve tee ja nautisime loodust. Käisime bensiinijaamast ka läbi, seega sain sokolaadi, ehk erinevaid Reese'se tooteid osta. Armastan neid komme niiväga ning mu hostpere ei võta mind peaaegu kunagi poodi kaasa, niiet päris õnnelikuks tegid need Reese'sid mind :D. 

Kohale jõudes viskasid Brooke vanemad meid Brooke sõbranna Ashley juurde. JALUTASIME veel Brooke päris isa juurde ning käisime koertega jalutamas. Lisaks sellele JALUTASIME paari ta sõbra majja ka, kuid neid kumbagi polnud kodus, niiet chillisime nende vanematega/vanavanematega. Rääkisime juttu ning mängisime koertega. Jalutamisest tunnen nii väga puudust, kuid kuna Celina on üsna pisike linn, siis saime jalutada seal ühest kohast teise. Nii mõnus oli!

Kell 7 algas Celina High School vs Elina jalgpalli mäng. Brooke andis mulle enda Celina softballi pusa ka, et me ikka school spiritiga kaasa läheksime. Ootasime järjekorras, et endale 7 $ eest piletit soetada, kui meie juurde tuli mingi mees, kes tahtis oma piletist lahti saada, kuna mul polnud täpset raha ning 2 $ oli mu kogu väiksem peenraha, siis sain selle pileti endale 2$ eest. Kohe tuli meie juurde veel teine mees ning ta andis üldse oma pileti tasuta Brookele. Naersime Ashley üle, sest ta pidi ikkagi endale pileti ostma. 

Brooke jooksis ringi ning kallistas ja rääkis juttu kõigi oma sõpradega. Ta kolis Marionisse alles juunis, niiet enne seda käis ta seal koolis. Kõik olid nii sõbralikud ning väga mõnus oli juttu rääkida nendega. Üks näide usakatest ning nende geograafia teadmisest, üks kutt teadis ainult, et Euroopa on UK ning Saksamaa, rohkem valikuid väga polnud. Imestas, et ma saksa keelt ei räägi. Igatahes tutvusin väga paljude uute inimestega, sealhulgas nende võpiga Koreast. Nende kool on üleüldse suurem, sest see on nende linna ainuke kool, kusagil 1000 õpilast. Tahaks, et minu kool oleks ka suurem. Kuigi jalgpalli mängu nad ikkagi kaotasid. Jõime kakaod ning tegime pilte. Aa, seisime ja vaatasime mängu ning elasime kaasa ning mingiaeg toodi tasuta pizzat. Free food!!! How amazing is that? 

Celina bulldogs



Student sectioni osa õpilastele, enamus kannavad koolivärvides asju. 


Peale mängu sõitsime veel linnas ringi, tüdrukud näitasid mulle nende linna ning läksime ühte hiina toidukohta. Maksad 10$ ning saad lõpmatuseni süüa. Muidugi sõime me niipalju seal, et lõpuks oli kõigil paha olla. Ashley ja Brooke arvasid, et sushi on väga rõve ning imestasid, et miks ma seda kahvliga ei söö. 
Sõitsime nende vana kiriku juurde ka, kirikul on suur maja, kaks pesapalliväljakut, kämpingud, jalgpalliväljakud. Normaalne.. 

Laenutasime filme ka reede õhtul, sain jälle komme osta. Kõik naersid mu üle, et ma nii kaua valisin, aga samas kõik antakse andeks siin, põhjendus on alati, et "she's from Estonia.. so..", mulle sobib. Mingi väga väga creepy õudukas pidi olema see. Esimesel paaril minutil ehmatasin juba ja hüppasin Brookele otsa, niiet enne kui see film väga jubedaks läks, jäin mina magama. Õudukad pole ikka üldse minu teema. Pidevalt kuulsin Brooke karjumas mu kõrval ning tundsin kuidas ta hüppas. 


Laupäeval saime kahe kutiga kokku, Wylani ning Jeremyga, keda Brooke ja Ashley kaua aega näinud polnud, sõitsime veel ringi Celinas ning käisime Ohio state suurima tehisjärve juures pilte tegemas ja lollitamas. 
Lõpuks oli juba päris jahe, hakkasime mingit mängu mängima, et kui keegi vaatab sulle silma ning näitleb, et ta sülitab sind mingisuguse kuuliga, siis pead sa pikali viskama ükskõik kus sa oled ning ei tohi liigutada, kuni keegi sind püsti aitab. 






Neid järveäärseid maju saab suveks rentida. 


 Kivi otsas vol 1
Maailm on veidi viltu või

Wylaniga kivi otsas vol 3 

Mu kalli Brooke'ga!

Loomad
Jeremy & Brooke ning mis põhiline, mu rooosa sall :)

Siis kui me vahel ei lollita.


 Celina kino 

 Pidin ikkagi roosa põõsaga ka pilti tegema


 Court house


Santa Claus house, jõuluvana istub seal sees talvel :D.

Random mees, kes tuli meiega rääkima, kui pilte tegime Brookega. Lõhnast oli juba aru saada, et kaine ta polnud. He said: "The superstar is here, take a picture of me. " Then he asked: "Oh, are you teenagers?" Brooke: Um, yeah. 
He:" And I'm dirty old guy.. But don't worry, I'm gay, so it's okay." 
We were laughing and he walked away. 

Brooke ütles koguaeg kui väljas pimedaks läks, et see hoone ei tundu päris, tundub hoopis fake, seega ta tahaks katsuma minna, kas see ikka päriselt seal on. 


Edasi läksime Walmarti, valisin endale umbes 45 minutit komme. Tegelikult mitte endale, vaid oma perele, Eesti perele. Sõbrad "tulistasid" mind Walmartis 2 korda pikali ning olid siis naerukrampides minu kukkumiste peale. Suvalised inimesed poes naersid ka mu üle ja rääkisid juttu. Lõpuks saime oma ostud tehtud ning läksime McDonaldsisse, et paari sõpra näha, kes seal töötavad. USAs on oreo, reese'si ning m&mi maitselised McFlurry'd, see on ainuke asi, mida ma mcdonaldsi menüüst söön. Niiet proovisin oreo maitselist mcflurryt ning see oli niiiiiiheaa. 



 Sest et oma perele tuleb ju ikkagi kõige usalikumaid maiustusi saata. Kuna halloween on läbi, on asjad juba jõuluteemalised. 


 Mu lemmikud pumpkin cheesecake küpsised for sure!





Õhtul käisime veel Subway's söömas, tegime pilte ning saatsime snappe Natega. 
Peale seda läksime ilmselt Ashley juurde tagasi, sõime veel mu lemmikuid pumpkin-cheesecake cookiesid ning vaatasime filmi. Seekord Pitch Perfectit, keegi väga keskenduda ei jaksanud, magasin väidetavalt kõige parema koha filmis kohe alguses maha, niiet kerisime tagasi. Üldiselt ei vaadanud väga seda filmi, tuleb kunagi uuesti vaadata. Rääkisime minu fb's ühe eestlasega, kelle mu sõbrad väga hoti leidsid olevat. Tegime veel pilte ning tahtsime pizzat tellida, aga lõpuks ikkagi jäi see plaan katki. 



Ashleyga subway shoot



Lühike Nate ja pikk mina, või vastupidi. 

Pühapäeva hommikul tõusime väga vara, 7 aeg, sest pidime teise linna sõitma, kuna Brooke ja Ashley tahtsid sinna kirikusse minna. Hommikusöögiks sõime minisõõrikuid, kaneelirulle ning oatmeali. Ma olen endiselt täiesti kindel, et pole nii palju veel ükski nv söönud, kui siis. Igatahes sõit Sidneysse oli väga mõnus, laulsime autos ning loodus oli nii ilus. Armastan neid USA väikelinnu, mis nii armasad on. Va minu linn, sest minu linn on suurem( lausa 40 000 inimest) ning ohtlik. Palju kuritegevust, palju narkootikume, jalutada ei tohi, lisaks on see liiga suur, et kuhugi jala minna. Ma ise elan linnast väljas, seega sp ei saa siin kuhugi jalutada, vahemaad on lihtsalt liiga suured ning kuhugi pole jalutada ka. 
See kirik oli megaväike, muidu oli üsna okei, kuid kuna viimased päevad olid nii magamata, siis vähemalt minul oli küll raskusi üleval püsimisega. Inimesed olid taaskord armsad. 

Peale kirikut läksime kõik koos välja sööma, ühte Mehhiko restorani. Imelik koht oli veidi minu ja Brooke meelest. Sõin midagi rõvedat, nachod juustu ning hakklihaga, üldse ei maitsenud. 
Hiljem sõitsime pastori juurde, neil olid meie vanused tütar(ei mäleta nime) ning poeg(Derek) ka. Nende kodu oli nii korras ja üldse ilus ja mõnus. Lebotasime kõik elutoas ning rääkisime juttu. Üks veider asi juhtus ka, Derek küsis minult igasuguseid küsimusi ja Brooke muudkui naeris nende peale. Mäletan ainult, et ütlesin, et kui Brooke naermist ei lõpeta, siis ma hakkan nutma. Mu viimane lause oli midagi külmakapiga seoses ning samal ajal ise naerukrampides olles hakkasid mul pisarad voolama. Kõik olid nii segaduses, Brookega olime mõlemad krampides, aga ikkagi samal ajal jooksid mul pisarad mööda nägu alla. Jubeveider ja naljakas oli, keegi ei osanud midagi teha ja Derek tõi mulle salvrätiku. :D 

Peale mõneajast( on see üldse sõna?) magamist nende põrandal koos Brooke ning selle tüdrukuga hakkasime tagasi sõitma. Sõitsime Mcdonaldsist läbi, sest tüdrukud tahtsid jäätist. Võtsin seekord reeses'i maitselise mcflurry, mis oli taaskord imehea. 

Varsti pakkisime oma asjad ning Ashley viis meid Brooke vanaema juurde. Seal olime küll umbes ainult 20 minutit, kuid see oli kohutav. Ta vanaema ning tädi? ainult suitsetasid. Toas. Terve aja. See oli lihtsalt väga rõve. Brooke ütles ka, et nad pmst suitsetavadki lihtsalt terve aja, see on nende elustiil. Armsad pisikesed kutsud olid neil muidu. Varsti hakkasime liikuma õnneks. 


Õhtul chillisin veel paar tundi Brooke juures, aitasin mataga teda ning rääkisime lihtsalt juttu. Kunagi tuli hostema järgi mulle. 




Teisipäeval oli hooaja esimene korvpalli scrimmage @Mohawk. Peale kooli oli meil aega, niiet enamus tiimiga sõitsime Taco Belli. Mina, Brooke, Kendyll ja Shavanna läksime Shae autoga. Tegelikult mulle Taco Bell eriti ei maitse, mõttetu junk food minu jaoks. 
Läksime kolme autoga, üldiselt enamus teismelisi oskavad normaalselt sõita ning enamasti nad sõidavad ka. Sellegipoolest tagasitulles, kui pikk ja sirge tühi tee oli, siis sõitsid kõik kolm autot hädaabituled? peal ning mitte alati kõige ilusamini õiges reas. Kui juba kooli juurde jõudsime, oli meie auto viimane ning Shae üritas siiski enne Katiet jõuda, niiet sõitsime tuimalt üle muru. Keegi Katie autost aga ei pannud seda tähelegi :D. 

Kuna meil oli endiselt aega ennem kui mängule sõitma hakkasime, läks korralikuks peoks riietusruumist. Meil on kõlarid seal, ipod ühendati ära kõlaritega ning keegi tõi sinna selle diskopalli ka. Niiet tuled olid kustus ning osad ronisid kappide otsas ning enamus lihtsalt tantsisid ja laulsid. 
Naljakas oli see, et selleks ajaks kui treenerid riietusruumi tulid, panime muusika pausi peale ning esimene asi, mis meie (mees)treener ütles, oli, et "Päriselt? Teil on siin pidu?! Ilma minuta?" Teine (nais)treener küsis, et "kas me tema pärast keerasime muusika maha või?"
Parimad snäkid oli ta meile kaasa pakkinud, kauss puuviljasalatit, mis oli lihtsalt niiiheaaa. Peanut butterit ning beebiporgandeid. 

Bussis istusin Megani, Brooklynni, Chelseal, Jessica ning Cory läheduses. Saatsime snapchate, rääkisime Eestist. 

Kokkuvõttes kaotasid nii JV kui V, kuid õnneks oli see vaid scrimmage, ehk "babygame" nagu keegi kunagi mulle seda seletas. Tulemused arvesse ei lähe. 

Esimese quarteri lõpust 2 minutit mängisin mina ka. Üsna kaootiline oli see, sest trennides olid sinnamaani Varstity tüdrukud palju rohkem reaalselt mänginud ning ma olin küll kõiki asju kaasa teinud, kuid reaalselt mänginud olin vist ainult ühe korra umbes 3 minutit ning see oli ala mu viiendas trennis. Umbes 30 sekundit jooksin niisama nagu peata kana ringi vist, kuna kelleiganesega ma kohad vahetasin ei öelnud mulle numbrit, keda ma kaitsma pean, niiet ma olin väga lost seal väljakul alguses. :D
Õnneks teised karjusid mulle ning pole väga kindel, mida ma seal väljakul tegin, aga vähemalt ei saanud keegi vastasvõistkonnast punkte sellel ajal :D. 

Kui sellest hiljem koolis rääkisin, enda üle naerdes, nagu mul üldiselt harjumuseks on, siis ütlesid kõik, et polnud midagi nii hullu ja olid toetavad nagu ikka siin. Treener ütles ka, et "just hang in there, you'll figure it out."


Tänases(kolmapäevases) trennis oli tunne, et hakkan vaikselt juba pihta saama. Positiivne. 
Homme saame oma võistlusriided ka. 


*Täna bioloogias enamusaega naersin taaskord selle üle, mida Hayden ja Preston rääkisid. Parim oli, kui Mr.Wykoff ütles kuttidele, et nad lõpetaksid omavahel flirtimise. Tegelikult viskas Preston lihtsalt oma pliiatsi vastu maad ning edasi ma ei teagi mis sai, naersime liiga palju. 
Rääkisime veel, kuidas mr.Wykoff õpetamisega feilib, ükspäev luges ta meile ühte kirja ette, kus oli tema töökirjeldus kirjas. See ütles, et ta ei tohi õpilaste enesekindlust kahandada ning ta ei tohi meid alavääristada, mingeid veidraid kohti oli veel. Täna käis üks vaidlus käis selle üle, et õpetaja tohtis kuulata oma mingisugust videot, aga Preston ei tohtinud muusikat üle klassi mängida. Niiet õpetaja pani selle vaidluse kinni lihtsalt argumendiga, et "I'm better than you."
Hakkasime kõik naerma. Ilmselgelt on ta üks silmapaistvamaid õpetajaid minu koolis. *