Monday 3 February 2014

Kõige armsam üllatus

Laupäeval toimus meie korvpallihooaja viimane home game. Niii meeletult kurb. Uskumatult kiiresti on tegelikult see hooaeg läinud. Alles mõtlesin, et hooaeg on niiii pikk, aga no eks asjad, mida naudid lähevadki kiiremini.

Igatahes JV mäng algas kell 1, seega pidime kell 12 koolis olema. Enne mängu kuulsin veel, et üleval klassiruumis on meie peatreenerile korvpall, kuhu kõik peavad oma nime peale kirjutama ja peale meie JV mängu ning enne Varsity mängu anname talle selle üle. Ikkagi viimane home game. Käisin ka kiirelt ning kirjutasin oma nime ja numbri korvpallile.

Soojendus tehtud ning kell 1 algas mäng. Olin väga üllatunud, kui treener ütles, et mina olen ka üks starteritest, kuna need, kes alustavad, on alati parimad mängijad. Niii hea tunne oli lihtsalt, kuigi ma tõesti ei mõistnud miks.. Mängisime Cardingtoni vastu, hea mäng oli meie tiimi poolt, kuigi kohtunikud olid küll kohutavad lihtsalt.. Sellegipoolest võitsime ja juhtisime 10/11 punktiga. Mängu viimasteks 15 sekundiks pani treener jälle mind ka mängu ning tema plaan oli see, et ma viskaks mängu viimase punkti. Tegin aga teistsuguse otsuse ja edastasin palli Laneyle, kes vaba oli. Kõik olid nii kurvad, et miks ma ei skoorinud(kõlab megaveidralt see sõna eesti keeles..), et see oleks ikka ülilahe olnud.. Nojah, mis seal ikka. Isa ütles, et ma oleksin pidanud treenerile ütlema, et kui ta NII väga tahab, et ma skooriksin, siis andku rohkem mänguaega mulle.

Tavaliselt lähme me kohe peale mängu locker roomi, aga see kord pidime ju korvpalli treenerile andma.
Kuna mu isa teadustab kõiki neid mänge, siis ta rääkis midagi meie treeneri kohta, aga ma ei pööranud sellele üldse tähelepanu.. Vahtisin ainult ringi ning üritasin treenerit leida. Nägin ka silmanurgast, et 3 meie Varsity tiimi mängijat seisavad blecherite(pinkide?) kõrval ning ootavad lillede ja selle korvpalli ja kingitustega.
Otsisin endiselt peatreenerit, kuid ei näinud teda kusagil.  Mõtlesin veel, et mis mu isal viga on, et ta muudkui "she" ja "she" ütleb oma jutu sees, kui meie peatreener on ju mees.
Lõpuks kuulen sõnu: ..our Junior exchange student from Estonia.. Sandra Vanaselja.
Vaatasin ringi ja tiimikaaslased kinkidega kõnnivad minu poole, inimesed seisavad püsti ja plaksutavad. Teised ütlesid veel, et mine seisa keset väljakut. Niiet lippasin ruttu keset väljakut, ise kohe-kohe nutma hakkamas.
Tüdrukud andsid mulle kingikotid, korvpalli, kuhu kõik tüdrukud ja treenerid oma nimed olid peale kirjutanud(jah, kaasaarvatud mina), õhupalli ning lilled(ja vaasi). Kõik tulid ja kallistasid, aga see võttis nii kaua aega, et lõpuks tegime lihtsalt ühe suure grupikallistuse. Nägu oli naerul, aga pisarad voolasid ikkagi.
Seda tunnet on lihtsalt võimatu kirjeldada.

Kuulasime treeneri ära locker roomis ning vaatasin oma kinke. Hough kinkis mulle raamitud pildi meist ning kirjutas kõige armsama kaardi, mille peale ma jälle nutma hakkasin. Ma hakkan nii igatsema neid ikka.  "Gosh, Sandra, you're such a women." nagu Preston ütles :D.

Peale mängu läksin ja küsisin isalt näha seda teksti, mis Katie(tiimi kapten) kirjutas mu kohta. Poole kirja pealt ütlesin isale, et ma ei näe enam sõnu lugeda, sest jällegi olid mu silmad vett täis..
Kirjutan selle kõik siia ka: The 2013-14 girls basketball team would like to honor a very special player. This player joined the Rocket family this year when she arrived this past fall. She participated in cross country and is now a member of our team. We appreciate her dedication to a new sport and her motivation to learn about our school and culture. She has been a true friend to all of us and we would like to take this time to honor our Junior exchange student from Estonia - Sandra V...........

Ja mul tõesti polnud kuni viimase hetkeni aimu, et nad minust räägivad. Minu jaoks oli see lihtsalt kõige armsam võimalik kink üldse.


Pühapäeval ehk täna käisime isaga Mansfieldis ehk sain lõpuks oma iPhone ka tööle, jeeeeeee!!!! 
Sain umbes 1,5 tundi shopata ka. Victoria Secrets/Pink on endiselt mu kõige kõige lemmikum pood ikka. Ega neil seal pisikeses kaubanduskeskuses väga palju poode polnud ka, aga tuleb üle elada. 

Minu soovi peale käisime Starbucksist läbi ning tahtsin jälle ice coffee võtta, mis eelmine kord nii hea oli, aga müüja sai minust valesti aru niiet lõpuks sain ma musta jääkohvi ning ma võtsin veel suurus large ka. Alguses ei tundunudki kõige jubedam, aga kui olin juba kogu topsi ära joonud siis hiljem tundsin end küll kohutavalt. Ilmselge koffeiini üledoos, tavaliselt ei joo ma üldse kohvi. 
Kuna isa käis juba McDonaldsis, aga mina olin endiselt näljane, siis sõitsime Subwayst ka läbi. 

Õhtul tuli telekast Super Bowl ehk Ameerika jalgpalli hooaja finaalmäng, see kestis 6:30-11:00 vist, kuna half time show ja reklaamid ja kõik on nii pikaks venitatud. Olin vist ainuke, kes seda vaadata ei viitsinud, sest ega ma jalgpallist väga midagi ei taipa. Sellest saan aru, kui touchdown joostakse. 

Läksin õhtul hoopis Prestoni juurde, tutvusin ta step õega ka. Polnud nii ammu juba tema juures käinud, läksime üles tema tuppa ja nii naljakas oli, sest Prestoni ema kutsus kuti alla, et temalt küsida, miks ma ta toas olen. Ma oli n juba nii unustanud selle, et usas vaadatakse veits imelikult selle peale ja vanemad ei usalda väga oma lapsi. Kunagi varem polnud minuga seda probleemi seal olnud, millegi pärast olin ma üks eranditest. Preston ütles, et ta ema üritas lihtsalt vastutustundlik lapsevanem olla õe ees, sest ta tavaliselt ei ela nendega ega käi külas. Lõpuks olime ikka lubatud tema toas, aga pidime ukse lahti hoidma. Naerma ajas. 





Nii kiirelt on jällegi aeg lennanud..





Kõige kõigemad tüdrukud lihtsalt!!  
I have absolutely loved my first basketball season. Those girls have thought me so much, especially what does it mean to be part of the team. Sometimes it means that even when you are hurt and sitting on a bench, you will still support and cheer your team members, sometimes it means filling up their water bottles, or bringing them a bag of ice after the game. And on other times it means having team breakfasts and meals together, or it means getting up early and going to the practice to get better, even if sleeping sounds just so marvelous. I'll always admire those players, who keep playing hard even when the score board shows that they are losing, I'll admire the one's that know exactly how good players they are, but they don't act like they are better than others. 
I am so proud to be part of the Ridgedale Rockets girls basketball team! I love you, MY Americans!   How blessed I am that I have so much that makes saying good bye so hard. But hey, don't cry because it's over, smile because it happened. 


Ma julgen öelda, et see oli üks parimaid päevi mu vahetusaasta jooksul. Ma armastan korvpalli ja ma armastan oma tiimi! Nii kurb on mõelda, et üsna pea ongi hooaeg juba läbi. Ja veel jubedam on mõelda, kuidas ma suudan siit tagasi tulla..
Kuidas ma saan oma pere siia jätta? Kuidas ma saan oma kõige lähedasemad sõbrad siia jätta? 

Kes teab, millal ma tagasi tulen, kuigi kindel plaan on ikka oma perele jälle külla tulla küll. 
Keda oma sõpradest ma üldse oma elu jooksul veel kohtan? 
Kellega loodud mälestused on piisavalt eredad, et nad ei tuhmuks ning kelle jaoks olen mina piisavalt eriline, et mind mäletada. 

Küsimusi on palju, aga vastata ma neile ei oska. Eks aeg näitab. Ja kõigi elu läheb edasi, hoolimata sellest, kas minul on endiselt koht nende elus või mitte. 





“To love at all is to be vulnerable. Love anything and your heart will be wrong and possibly broken. If you want to make sure of keeping it intact you must give it to no one, not even an animal. Wrap it carefully round with hobbies and little luxuries; avoid all entanglements. Lock it up safe in the casket or coffin of your selfishness. But in that casket, safe, dark, motionless, airless, it will change. It will not be broken; it will become unbreakable, impenetrable, irredeemable. To love is to be vulnerable.”
C.S. Lewis

See tekst on lihtsalt nii tõsi. Sa kas õpid armastama neid teistsuguseid inimesi su ümber, kuid riskid sellega, et võib olla ei näe sa neid enam kunagi ja nad võivad murda su südame või sa võid otsustada lukustada oma südame nende ees ning sa saad kindel olla, et nad ei suuda su kivikõva südant murda. 
Valik on sinu. 

S.

No comments:

Post a Comment