Wow, ma pole juba kuu aega siia kirjutanud.. väga pikaks on veninud see aeg ikka. Ega täpselt ei mäletagi enam, aga vaatan telefonist pilte ning üritan tähtsamad sündmused kirja saada. Esimene osa tekstist on kirjutatud mõned nädalad tagasi. Kell on juba 10 läbi siin, aga otsustasin, et pean ikkagi kirjutama natuke oma elust, sest juba homme sõidan ma paariks päevaks Floridasse ning muidu koguneb lihtsalt liiga palju informatsiooni ja loodetavasti ka pilte. Muuhulgas on nüüd teada ka minu
tagasituleku lennukuupäevad ja ajad. Eestis peaksin maanduma 26.juuni 16:10.
Igatahes ühel reedel käisime mu õe sõpradega Pleasant High Schooli muusikali
vaatamas Marion Palaces. Nicole ning Andrew tulid siia ning sõitsime
Applebee’s’ restorani sööma. Selline suurem grupp inimesi oli seal juba,
Katelynn, Bailey, Zoe, Tyler ja teisi ma enam ei mäletagi.
Muusikal
oli „Printsess Herneteral“. Minu meelest oli meie kooli muusikal parem,
näitlejad olid paremad. Minul oli seda seepärast ka igavam jälgida, et ühtegi
tuttavat nägu laval ju polnud. Lõpuks peale 10t sai see muusikal läbi. Tyler,
Andrewi õde, tahtis ruttu koju minna ja pakkus, et viskab mu ära, kuna teised
jäid veel oma tuttavaid õnnitlema.
Pühapäeval
oli mu õel Columbuses mingisuguse iludusvõistluse intervjuu, niiet isa viskas
mind Polarise Malli ära. Kuna kaubanduskeskus avati alles kell 11, aga ma olin
kohal juba 10.20 ning ainuke avatud pood oli raamatupood Barns & Nobles.
Niiet ostsin Starbucksi kohvi ning chillisin seal.
Peale
seda tormasin poodides ringi, teadmata kui kaua mul aega on. Lõpuks sain umbes
3 tundi shopata.
Too
nädal pidin vaid 4 päeva koolis käima ning neljapäeval sain viimasest tunnist
varem minema, sest Love Is Red konverents algas.
Iseenesest
Love Is Red on kristlik noortekonverents, kus oli umbes 1500 noort koos, see
konverents kestis 3 päeva ning kohal olid jutlustajad igalt poolt Ameerikast,
New Yorkist, Miamist, Texasest jne. Üks jutlustaja oli isegi Kanadast koos oma
tiimiga.
Toimus
see Canton Ohios, minust u 2 h autosõidu kaugusel.
Isa tuli kooli järgi mulle, signis mind välja
ning sõitsime kiriku poole. Võtsin veel oma küpsised kaasa, sest ma söön
koguaeg kõik toidu ära ja kartsin, et neil pole piisavalt süüa. Noortepastor
Jason naeris mu üle, et mul enda toit kaasas oli, sest neil oli nii palju süüa.
Esimese asjana pidin temaga võidu peale mingi suure šokolaadiküpsise ära sööma.
Varsti jagasime autodesse end.
Mina
olin samas autos Melanie, Angie, Mikayla ja Tayloriga. Melanie on
Jasoni(noortepastori) naine, Angie on u 30ndates naine, kellega selgus sellel
tripil olles, et saame superhästi läbi ning Mikayla ja Taylor on 13 aastased
pisikesed neiud, kes tegelikult sellel tripil omamoodi armsaks said mulle,
eriti Mikayla. Ta ema tegi meile ülihäid browniesid ka kaasa, niiet üleüldse
see 2 tunnine autosõit Cantonisse läks väga kiirelt. Kuulasime head muusikat
ning rääkisime juttu, ja muidugi sõime.
Kohale
jõudes saime toad kätte, viisime asjad ruttu sinna ning ruttasime
konverentsile. Õnneks hotell oli kõigest ehk 7 minuti kaugusel sellest
kirikust, kus konverents toimus.
Kirikuhoone
oli hiiiiiglaslik, ma pole kunagi niii suures kirikus käinud. See maja oli
varasemalt vabrik, kuid nüüdseks oli see täiesti ümber ehitatud ning seest
vaadates ei pakuks kunagi, et see kunagi vabrik on olnud. Kõrged laed olid seal
küll, aga kujundus oli nii vinge ning üldse oli see suurepärane üritus.
Ma enam täpselt ei mäleta mida me tegime, aga põhimõtteliselt oli iga päev paar kuulsat ja ülihead jutlustajat ning erinevad seminarid. Õhtuti olid afterpartyd ja need olid nii vinged, kõik noored lihtsalt tantsisid ja hea muusika oli. Naerda sai päris palju üleüldse selle tripi jooksul.
Käisime paaris kohas söömas ka kõigi meie koguduse noortega.
Hotellil polnud muidu väga vigagi, aga voodid olid kahele inimesele küll liiga kitsad, niiet mäletan, et kaklesime teki üle sõbrannaga iga öö. See-eest sai seal hommikusöögiks teha värkseid vahvleid ning need olid lihtsalt parimad, koos siirupi ja peanut butteriga.
Üks õhtu käisime jäätist söömas kusagil, niiiihea oli. Tellisin mingi homemade peanut butteri jäätise endale, kaks kutti võtsid kahepeale endale kõige suurema jäätise, mille tellida sai. 12 "lusikatäit" ning umbes 10 toppingut seal peal..
Veel oli meil vahepeal korvpalli banquet, ehk treenerid rääkisid hooajast ja mängijatest ning auhinnad ja diplomid jagati välja. Meie Junior Varsity treener rääkis igaühest pikemalt ning päris kurb oli isegi, aga kuna meie Varsity treener oli see aasta üpris ükskõikne ja isekas mees, siis tema ei osanud midagi oma mängijate kohta öeldagi, peale selle, et ta oleks soovinud meiega rohkem aega veeta. Kuigi tegelikult ei sõitnud ta mängudelegi meie bussis vaid läks oma autoga. Järgmine aasta teda enam loodetavasti siin pole, sest keegi ei salli teda ning kuna ta andis osadele mängijatele mingeid tablette, siis halvendas see tema suhteid kooliga.
Muidu koolis on koolipäevad endiselt üsna samasugused, sest iga päev on ju sama tunniplaan. Ning sügisest saadik on mul ainult üks tund vahetunud. Endiselt peale tunde on mul iga päev kergejõustiku trenn. Hetkel on päris jube, sest mul on jälle need tobedad shin splindid ehk lihas tirib end eemale kondist. Umbes nädala aega rääkisin ühe arstiga ka ning tema ütles, et hetkel tundub, et mul pole veel mõra luus, aga kui edasi jooksen siis see ilmselt tekib. Niiet eelmine nädal ei tohtinud ma väga joosta trennis, kuid võistlustel lubas arst osaleda, sest need on nii olulised.
Eks see raske ole, sest siinne suhtumine trenni ja sporti on hoopis teistsugune kui eestis. Vähemalt niipalju, kui mina sellega kokku puutusin. Koolisporti võetakse siin pigem nagu see oleks mingi tipptasemel sport. Trennist ei puuduta sp, et oled haige, va kui sa oksendad. Kuigi siin ma olen nii palju lugusid kuulnud sellest, kuidas keegi võistlustel joostes oksendas ja lihtsalt edasi jooksis.. Minu jaoks on see nagu üle piiri juba.
Niiet jah, treenerid ootavad minult palju ning eks mulle endale ka meeldib tegelikult joosta, aga samas ma ei taha end vigastada ka ja seejärel kuid väljas olla. Keeruline. Hetkel ilma valuvaigistiteta ei kannata joosta endiselt. Sellegipoolest treenerid on teadlikud sellest ning nende suhtumine on pigem selline, et tuleb ära kannatada ning endast parim anda iga kord.
Vahepeal on meil umbes 4 võistlust olnud vist. Üldiselt on minu alad 200m ja 400m individuaalselt ning 200m ja 400m teatejooksus. 4 ala on maksimum, mida võib üks inimene teha võistlustel ja üldiselt jooksjad saavad kõik endale 4 ala iga kord.
Siis oli mu vend vahepeal veel ühes nn tarkade laste mängus, mida ka telekast üle kanti, niiet käisime teda vaatamas ühel õhtul.
Laupäeva hommikul olid mul jälle võistlused, iga nädal on umbes 2 võistlust üldiselt. Peale seda läksime mõneks tunniks perega Columbusesse shoppama. Täpsemalt olime seal 2,5h ning mina jõudsin jällegi selle ajaga kahte poodi.. No kui juba Forever 21 on läbi kahe korruse, siis shoppamine vajab ikka rohkem kui mõni tund. Pärast käisime Wendy'st läbi, et midagi süüa võtta.
Pühapäeva hommikul tuli onu Randy, kes on pastor, Marionisse ning jutlustas siin, niiet kuulasime teda ühes kirikus ja peale seda läksin mina isaga õe esinemist kuulama. Brookylnn on nimelt ühes kooris ning nad esinesid vanadekodus. Paar tundi passimist ja tund aega nende laulude kuulamist. Seejärel sõitsime venna pesapalli mängu vaatama. Minu meelest on pesapall üks igavamaid sporte, tegevus on nii aeglane ja midagi täpselt nagu ei näe ka. Lamasin maas, üritasin päevitada, aga pilvine oli ning kell oli ka juba u 5 selleks ajaks, sõin ja rääkisin vanematega juttu ning lõpuks sai see mäng ka läbi. Seejärel oli mu õel järjekordne esinemine ühes kirikus. Nad laulsid täpselt samu laule nagu eelnevalt, ma olin juba nii väsinud terve päev mitte millegi tegemisest. Peale seda saime koju tulla.
Aa, eelmine nädal jäid Caitlyn ja Chelsea meile ööseks, ilm oli esimest korda soojem siis, umbes +16 kraadi päeval ehk. Õhtul läksime aeda ja mängisime jalkat. Vend ja üks kutt, Austin(Opey) olid ka. Kuna muru oli nii mudane, siis võtsime kõik oma papud ära. Lõpuks ei tundnud keegi enam oma varbaid ning olime mudased, aga vähemalt oli nii lõbus.
Ennem sõime toas tacosid ja uks oli lahti, kuuleme, keegi laulab, kõlab kohutavalt, raudselt Preston. Läksime õue, ja täpselt nii oligi. Preston ja Zac jalutasid mööda teed ja Preston mängis kitarri ning laulis(loe:karjus).
Chelseaga otsustasime neile ka veidi muda näkku määrida, nad eriti ei hoolinud, aga siiski otsustasid, et nad jalkat meiega mängima ei tule. Hiljem pesime oma jalgu basseinis ja läksime tuppa Frozenit vaatama. Meie tagauks koosneb klaasuksest ning sellisest putukavõrgust pmst, mille saab ette lükata või siis eest ära võtta. Adam üritas uksest sisse joosta, aga see võrk oli ees, niiet ta jooksis võrku ja lendas lihtsalt pikali. Olime väga krampides. Paar päeva tagasi tegi koer sama asja ning nüüd on meie võrgus auk sees.
Õhtul vaatasime Frozenit ning Preston tuli ka meile. Kõige mugavam lihtsalt, kui su parimad sõbrad nii lähedal elavad.
Ahjaa, üks õhtu oli Austin(Opey) siin ja me vaatasime jälle Frozenit. Niilemmik film.
Täna pakkisin oma kohvri Florida jaoks. Nimelt läheme ühe õpetajaga minu koolist, kes on ka pastor Pensacola Christian Ülikooli külastama. Floridas veedame kokku 3 päeva, kuid sinna lisanduvad ka need tunnid, mis veedame autos sinna sõites - u 14 tundi autosõitu(üks ots).
Iseenesest tundub see kolledž täiega lahe, neil on bassein, veepark, mägironimissein ja palju muid asju veel oma territooriumil. Ning ookean on 10 minuti kaugusel(autosõit).
Kuid nende reeglid on nii ranged, näiteks pole naistel lubatud kanda pükse, ainult vähemalt põlveni ulatuvaid seelikuid ja kleite. Tüdruk ja poiss ei või kusagil kooli terriotooriumil kahekesi olla. Ujudes tuleb kanda trikood ja t-särki jne jne. Jube, aga ma tahan ikkagi Florida ja ookeani ja usa ülikooli ära näha, niiet tuleb ära kannatada.
Kõige lõppu lisan veel väga-väga palju pilte.
Ma enam täpselt ei mäleta mida me tegime, aga põhimõtteliselt oli iga päev paar kuulsat ja ülihead jutlustajat ning erinevad seminarid. Õhtuti olid afterpartyd ja need olid nii vinged, kõik noored lihtsalt tantsisid ja hea muusika oli. Naerda sai päris palju üleüldse selle tripi jooksul.
Käisime paaris kohas söömas ka kõigi meie koguduse noortega.
Hotellil polnud muidu väga vigagi, aga voodid olid kahele inimesele küll liiga kitsad, niiet mäletan, et kaklesime teki üle sõbrannaga iga öö. See-eest sai seal hommikusöögiks teha värkseid vahvleid ning need olid lihtsalt parimad, koos siirupi ja peanut butteriga.
Üks õhtu käisime jäätist söömas kusagil, niiiihea oli. Tellisin mingi homemade peanut butteri jäätise endale, kaks kutti võtsid kahepeale endale kõige suurema jäätise, mille tellida sai. 12 "lusikatäit" ning umbes 10 toppingut seal peal..
Veel oli meil vahepeal korvpalli banquet, ehk treenerid rääkisid hooajast ja mängijatest ning auhinnad ja diplomid jagati välja. Meie Junior Varsity treener rääkis igaühest pikemalt ning päris kurb oli isegi, aga kuna meie Varsity treener oli see aasta üpris ükskõikne ja isekas mees, siis tema ei osanud midagi oma mängijate kohta öeldagi, peale selle, et ta oleks soovinud meiega rohkem aega veeta. Kuigi tegelikult ei sõitnud ta mängudelegi meie bussis vaid läks oma autoga. Järgmine aasta teda enam loodetavasti siin pole, sest keegi ei salli teda ning kuna ta andis osadele mängijatele mingeid tablette, siis halvendas see tema suhteid kooliga.
Muidu koolis on koolipäevad endiselt üsna samasugused, sest iga päev on ju sama tunniplaan. Ning sügisest saadik on mul ainult üks tund vahetunud. Endiselt peale tunde on mul iga päev kergejõustiku trenn. Hetkel on päris jube, sest mul on jälle need tobedad shin splindid ehk lihas tirib end eemale kondist. Umbes nädala aega rääkisin ühe arstiga ka ning tema ütles, et hetkel tundub, et mul pole veel mõra luus, aga kui edasi jooksen siis see ilmselt tekib. Niiet eelmine nädal ei tohtinud ma väga joosta trennis, kuid võistlustel lubas arst osaleda, sest need on nii olulised.
Eks see raske ole, sest siinne suhtumine trenni ja sporti on hoopis teistsugune kui eestis. Vähemalt niipalju, kui mina sellega kokku puutusin. Koolisporti võetakse siin pigem nagu see oleks mingi tipptasemel sport. Trennist ei puuduta sp, et oled haige, va kui sa oksendad. Kuigi siin ma olen nii palju lugusid kuulnud sellest, kuidas keegi võistlustel joostes oksendas ja lihtsalt edasi jooksis.. Minu jaoks on see nagu üle piiri juba.
Niiet jah, treenerid ootavad minult palju ning eks mulle endale ka meeldib tegelikult joosta, aga samas ma ei taha end vigastada ka ja seejärel kuid väljas olla. Keeruline. Hetkel ilma valuvaigistiteta ei kannata joosta endiselt. Sellegipoolest treenerid on teadlikud sellest ning nende suhtumine on pigem selline, et tuleb ära kannatada ning endast parim anda iga kord.
Vahepeal on meil umbes 4 võistlust olnud vist. Üldiselt on minu alad 200m ja 400m individuaalselt ning 200m ja 400m teatejooksus. 4 ala on maksimum, mida võib üks inimene teha võistlustel ja üldiselt jooksjad saavad kõik endale 4 ala iga kord.
Siis oli mu vend vahepeal veel ühes nn tarkade laste mängus, mida ka telekast üle kanti, niiet käisime teda vaatamas ühel õhtul.
Laupäeva hommikul olid mul jälle võistlused, iga nädal on umbes 2 võistlust üldiselt. Peale seda läksime mõneks tunniks perega Columbusesse shoppama. Täpsemalt olime seal 2,5h ning mina jõudsin jällegi selle ajaga kahte poodi.. No kui juba Forever 21 on läbi kahe korruse, siis shoppamine vajab ikka rohkem kui mõni tund. Pärast käisime Wendy'st läbi, et midagi süüa võtta.
Pühapäeva hommikul tuli onu Randy, kes on pastor, Marionisse ning jutlustas siin, niiet kuulasime teda ühes kirikus ja peale seda läksin mina isaga õe esinemist kuulama. Brookylnn on nimelt ühes kooris ning nad esinesid vanadekodus. Paar tundi passimist ja tund aega nende laulude kuulamist. Seejärel sõitsime venna pesapalli mängu vaatama. Minu meelest on pesapall üks igavamaid sporte, tegevus on nii aeglane ja midagi täpselt nagu ei näe ka. Lamasin maas, üritasin päevitada, aga pilvine oli ning kell oli ka juba u 5 selleks ajaks, sõin ja rääkisin vanematega juttu ning lõpuks sai see mäng ka läbi. Seejärel oli mu õel järjekordne esinemine ühes kirikus. Nad laulsid täpselt samu laule nagu eelnevalt, ma olin juba nii väsinud terve päev mitte millegi tegemisest. Peale seda saime koju tulla.
Aa, eelmine nädal jäid Caitlyn ja Chelsea meile ööseks, ilm oli esimest korda soojem siis, umbes +16 kraadi päeval ehk. Õhtul läksime aeda ja mängisime jalkat. Vend ja üks kutt, Austin(Opey) olid ka. Kuna muru oli nii mudane, siis võtsime kõik oma papud ära. Lõpuks ei tundnud keegi enam oma varbaid ning olime mudased, aga vähemalt oli nii lõbus.
Ennem sõime toas tacosid ja uks oli lahti, kuuleme, keegi laulab, kõlab kohutavalt, raudselt Preston. Läksime õue, ja täpselt nii oligi. Preston ja Zac jalutasid mööda teed ja Preston mängis kitarri ning laulis(loe:karjus).
Chelseaga otsustasime neile ka veidi muda näkku määrida, nad eriti ei hoolinud, aga siiski otsustasid, et nad jalkat meiega mängima ei tule. Hiljem pesime oma jalgu basseinis ja läksime tuppa Frozenit vaatama. Meie tagauks koosneb klaasuksest ning sellisest putukavõrgust pmst, mille saab ette lükata või siis eest ära võtta. Adam üritas uksest sisse joosta, aga see võrk oli ees, niiet ta jooksis võrku ja lendas lihtsalt pikali. Olime väga krampides. Paar päeva tagasi tegi koer sama asja ning nüüd on meie võrgus auk sees.
Õhtul vaatasime Frozenit ning Preston tuli ka meile. Kõige mugavam lihtsalt, kui su parimad sõbrad nii lähedal elavad.
Ahjaa, üks õhtu oli Austin(Opey) siin ja me vaatasime jälle Frozenit. Niilemmik film.
Täna pakkisin oma kohvri Florida jaoks. Nimelt läheme ühe õpetajaga minu koolist, kes on ka pastor Pensacola Christian Ülikooli külastama. Floridas veedame kokku 3 päeva, kuid sinna lisanduvad ka need tunnid, mis veedame autos sinna sõites - u 14 tundi autosõitu(üks ots).
Iseenesest tundub see kolledž täiega lahe, neil on bassein, veepark, mägironimissein ja palju muid asju veel oma territooriumil. Ning ookean on 10 minuti kaugusel(autosõit).
Kuid nende reeglid on nii ranged, näiteks pole naistel lubatud kanda pükse, ainult vähemalt põlveni ulatuvaid seelikuid ja kleite. Tüdruk ja poiss ei või kusagil kooli terriotooriumil kahekesi olla. Ujudes tuleb kanda trikood ja t-särki jne jne. Jube, aga ma tahan ikkagi Florida ja ookeani ja usa ülikooli ära näha, niiet tuleb ära kannatada.
Kõige lõppu lisan veel väga-väga palju pilte.
Brooklynniga
Mu 13$ maksev toit, mis oli tegelikult jubepisike. @Applebee's
Pleasanti muusikal
Vasakult: Nicole, Brooklynn, Andrew
Enne LoveIsRedile minekut..
LoveIsRedist pilte
Eestlane ilmselt ei pakuks üldse, et see kirik on.
Meie grupp :)
Meie crazyd juhid
Niiniihea jäätis
Kutid tellisid endale selle hiiglasliku jäätise
Mulle täiega meeldis nende lavakujundus ja valgusefektid.
Kossu banquet, paremal JV treener.
Osad tüdrukud kossutiimist.
Sain oma JV tähe ka kätte, kergejõustikust saan Varsity tähe ka ning loodetavasti saan endale tellida meie kooli nahktagi, mis siin väga populaarne on. Igal koolil oma värvides ning enamasti kooli sportlased kannavad neid, sest heade tulemuste eest spordis saab neid tähti.
Meie 14 tunnine sõit Pensacolasse (Florida)
Jacobi nahktagi, tegelikult see osa, mis temal on must, on poistel punane, aga talle ei meeldinud see värv, niiet ta lasi endale teistsuguse teha. Minu kooli värvid on punane ja sinine muidu.
Igapäevane. See pilt on tegelikult tehtud võistlustel, aga siiski, meie track.
12 tiimi oli, saime 7nda ja 6nda koha teatejooksudes.
Jooksmisest saab alati kauneid pilte ju.. Need pildid olid Marion Stari ajalehe kodulehel. Hispaania keele õpetaja näitas kõikidele oma klassidele neid kõiki pilte nt ükspäev..
Siis kui vend telekas oli.. Vasakult: Briana, Adam(mu vend), Jason, Faith. Ilmselgelt mu vend see kõige crazym tegelane.
Minu kool- Ridgedale( tegelikult see on algkooli hoone)
Sest mul on kõige veidramad juuksed. Ja kõige vingem õde.
Siis kui ei jaksa enam peale paari tundi kuulata kuidas mu õde kooris laulab.
Lisan ühe kunstiprojekti pildi ka siia, mis mulle isegi meeldib.
Vabandan nende ees, kellele ma facebookis juba pikemat aega vastanud pole. Tihti on lihtsalt nii raske aega leida, et põhjalikumalt vastata. Te olete mul ikkagi pidevalt meeles :).
*71 päeva veel jäänud siinpool Suurt Lompi*
Ohio ilmast veel niipalju et umbes viimane nädal on olnud sooja +16-25 kraadi ning täna sadas vihma ning homseks lubab lund.. ja peale seda peaks jälle soojaks minema, Ainult Ohio..
Kallid-paid mu armsatele.
No comments:
Post a Comment