Tuesday 17 September 2013

Cross country & YFU meet

Pidin juba eelmisel esmaspäeval Cross Country trenniga liituma, kuid kuna ma pidevalt nuuskasin ja aevastasin, siis lükkus see trenn edasi teisipäevale. Cross country treener on minu inglise keele õpetaja, omapärane pisike naine. Esmaspäeval oli neil mingi hull trenn olnud, pikk roadrun, pole väga kurb, et sinna ei jõudnud. 
Teisipäev oli jällegi üks nendest päevadest, kus väljas oli +95 kraadi ehk siis üle 35 kraadi Celsiuse sooja. Koolis, kus puudub konditsioneer, pole väga tore olla sellise ilmaga. Mõned koolid Ohios pannakse varem kinni, kellel konditsioneeri pole või jäetakse üldse ära. Ridgedale's toimub õppetöö ikkagi iga ilmaga, vähemalt kuumuse pärast pole hetkel midagi ära jäänud. 

* Random fakt, päris lahe on see, kui inimesed ütlevad, et mu aktsent on nii äge, sest minu meelest on see megaveider, aga nüüd juba üsna harjunud ja hakkab vist vaikselt juba meeldimagi. Üks naljakamaid komplimente, Zac ütles mulle kunagi, et: "I'm officially in love with your accient." *

Kuna teisipäeval oli üks nendest väga palavatest päevadest, tegime jõusaalis erinevaid harjutusi, squats, burpees, lungs jm asjad raskustega. Nalja sai taaskord väga palju ning trennikaaslased olid ka hullult sõbralikud, avatud ning toetavad. Meil on trennis 4 tüdrukut ning 8-9 poissi ja see on kõik. 

Peale trenni läksime osade inimestega Aaroni juurde ujuma, teisipäev oli tema 18. sünnipäev ka. Kuna mul ujumisriideid polnud, aga niii palav oli, siis hüppasin trenniriietega basseini. Hiljem mängisime veel kickballi, mis on oma põhimõttelt sama, mis pesapall, kuid mängisime seda suure võimlemispalliga ning palli pidi jalaga lööma. Kõiksugu veidraid asju juhtus taaskord ning pidevalt oli keegi muru peal pikali ja naerukrampides. Nad olid eesti keelest ka väga vaimustuses ning Devan, Mehhikost pärit poiss, tahtis väga eesti keelt õppida. Tal õnnestus isegi "Tere, kuidas sul läheb? Mul läheb hästi" fraas pähe saada. Aaron kutsub mind endiselt iga kord "white Sandra". 


Kolmapäeval hakkas täpselt peale tunde padukat sadama, niiet oli veidi jahedam ja saime siiski joosta. Ülesanne oli joosta 1 miil ehk 1,6 km, seejärel paariminutiline paus ning jälle 1 miil joosta, siis paus ning 1 miil veel. Need inimesed on kiired.. aga väga toetavad ka, ütlevad pidevalt "Great job" või lihtsalt ergutavad. Nende trennid pole üldsegi lihtsad, eriti kuna väljas on meeletult palav ning ma pole veel nende raskeid trenne näinudki. 


* Kolmapäeval bioloogia tunni algul Brooke ehmatas mind ning ma kiljusin väga kõvasti üle klassi, uksed on meil ka avatud, niiet me polnud kindlasti mitte ainuke klass, kes seda kuulis.*


*Õhtuks tõid Levi ja Marissa pizzat, mm, kui hea on USA pizza.* 



Neljapäeval oli meil koolis Ridgedale Blood Drive ehk sai verd anda, mina selle heategevusega ei tegelenud, kardan nõelu liiga palju. 

Hiljem oli Volley For the Cure võrgumäng, kuidagipidi oli see seotud rinnavähi vastu võitlemisega, niiet mõned kutid kandsid roosasid riideid. Niikahju, et mul kaamerat kaasa polnud ning nutitelefoni ka pole. Nad nägid lihtsalt nii halenaljakad välja, eriti Jake, sest ta mängib jalkpalli ning on päris pikk ja hästi musklis kutt, kes kandis roosat pluusi, neoonroosasid sokke ja retuuse ning ülilühikest seelikut. Mõned kandsid kleite ka. 
FFA ehk Future Farmers something tunni õpilased pakkusid süüa ka, erinevad brownied ja burgerid ning friikad. Kurtsin browniede maitse üle jälle ning Preston ütles, et kui ma talle browniesid teen, siis ta abiellub minuga. Pole siiamaani veel oma perelegi häid browniesid jõudnud teha, hostisa juba ootab. 
Ma pole varem kuulnud, et keegi kallistamise peale kiljuma hakkaks, aga ma saan elav tõestus olla sellele. Nimelt Hayden tahtis kallistada mind, aga normaalse kallistuse asemel tegi ta mingi imeliku brohugi, ei tea mis asi see oli, niiet ma kiljusin üle kooli taaskord. Sõbrad kurtsid oma kõrvade pärast, ei imesta ka :D. 
Kaotasime järjekordse mängu. 


Reedel oli jälle jalkamäng, mulle meeldib, et mina piletite eest maksma ei pea, exchange studenti rõõmud. Rocketid kaotasid selle mängu väga haledalt Elginile 7-54. 
Õhtu teema oli Kreeka õhtu vms, millegipärast olid osad õpilased endale valged linad ümber mässinud. Õhtul oli juba väga jahe, ilm hakkab külmemaks minema siin. (Eile õhtul oli juba kõigest +15 kraadi). Kui hostvanemad järgi tulid mulle, tutvustasin hostisale oma homecomingu date ka, kohustuslik osa. Küsisin isalt, "So.. are you gonna kill him?" Ta ütles, et "Not yet.", niiet läks vist päris hästi. Homecoming on meil u 2 nädala pärast. 
Jällegi sai ülipalju naerda kuttidega, laenasin Haydenile oma suurt roosat salli ning ta nägi imeline moslem välja. Lisaks sallile kandsid nad Zaciga ka neid valgeid linasid, mis olid kohutavad :D. 


Laupäeval pidin juba kella 6st tõusma, sest meil oli XC(Cross Country) meet ehk võistlus. 3 miili umbes, 5 km, mina ei jooksnud, sest nende ajad on kusagil 23 minuti kanti, võitja aega ei oska öelda (tüdrukud) ning ma oleksin ära surnud seal, hooaja lõpus ehk jooksen ka mõne võistluse, eks näeb. 
Igatahes magas isa sisse hommikul, kuid jõudsin siiski täpselt õigeks ajaks kooli juurde. Loksusime oma kollase koolibussiga kohale, panime 10 sekundiga mingi telgi ülesse ning viskasime oma kotid maha, seejärel lihtsalt vaatasime kõik tuimalt üksteisele otsa, nii pidi see neil iga kord olema. Mingi veider awkward teadmatus. Edasi magasime lihtsalt kõik üksteise otsas, naersime-naersime-naersime ning laulsime. Käisime vahepeal süüa ka ostmas, osad sõid pizzat ning lootsid, et treener ei näe :D. 

Duvan sai high school boys arvestuses 3. koha, kuigi ta väänas oma jala välja. Ta on tõesti kiire, jookseb päevas 5 korda. Hommikul, kui tõuseb, siis varsti jookseb kooli, peale kooli on meil trenn, kus jookseme, peale seda jookseb ta vahel veel koju. Ta ise ütleb ka, et ta on addicted to running ning ta tahab saada kiireimaks jooksjaks maailmas. 




meie tšempion :) 

Ducktape ja USA lihtsalt käivad kokku :D 

XC Tiim!!

Tüdrukute jooksu ei jõudnudki lõpuni vaadata, sest läksime Shea'ga shoppama. Leidsime homecomingu kleidi mulle, jeee. Käisime söömas ka, polnud väga hull toit, polnud parim ka. 
Ebatavaline oli see, et Shea auto oli 2010 aasta Chrysler, sest tavaliselt noortel pole nii kallid autod. Kui me käisime ühes ja samas hoones mitmes poes, siis sõitsime igakord autoga uksele lähemale, see oli minu jaoks tõeliselt totter, sest see hoone oli umbes sama suur kui Rocca al Mare keskus Tallinnas. 
Laupäeval sain paar tundi üksinda kodus ka olla, mida ei juhtu tihti. Päris mõnus oli. 

Pühapäeval oli meil YFUkatega meet, see oli niii fun. Esiteks, ma armastan roadtripe, eriti siin, kuna kõik ümbrus on uus ja huvitav. Teiseks, seal sai süüa. Kolmandaks, kohtusin paljude lahedate yfukatega. 

Peamiselt mängisime Jannisega(VÕP Saksamaalt, kes elab minu vabatahtliku peres ning me elame samas linnas), tema hostvenna Aaroni ja BK'ga Kasaštanist jalkat(soccer- jeesh, nii usalikud võpid oleme). 
Randomilt hakkasin rääkima veel erinevate inimestega ning selgus, et meid kõiki ühendab see, et oleme XC tiimis, wuhu jooksjad. Minu imestuseks oli seal isegi üks kutt Lätist, kellega väga hästi läbi saime, keegi pidavat Leedust ka olema. Üks armas tüdruk oli veel Tšiilist, kallistasin teda ennem kui ta lahkus ning tal oli selle üle nii hea meel, sest Tšiilis on neil palju kallistamist-põsemusisid, millest ta väga puudust tundis. Igatahes oli üks fun piknik koos yfukatega ning tagasi tuli Jannise ning tema perega. 





Mitmed inimesed on küll puudu, kes tegelikult peaksid ka siin pildil olema. 

Juba 5. oktoober on järgmine YFUkate meet. 
Järgmisel laupäeval lähme Bre ja Katelyniga shoppama Columbusesse, jesss.




No comments:

Post a Comment