Ma pole tegelikult väga blogipidaja inimene, aga viimasel ajal on mul tulnud tahtmine jälle oma mõtteid kuhugi kirja saada. Blogisid on mul küll läbi aegade olnud üsna mitu, kuid kõik need on nüüdseks kinnised ja ma ei kirjuta enam eriti. Seega otsustasin selle uue blogi teha.
Oeh, olen juba viimased 20 minutit nende ridade juures olnud, ma ei oskagi kusagilt alustada.
Jumal on hea. Jumal on alati hea. Aga viimastel nädalatel olen ma eriliselt tundnud, et ta on mind kasvatanud usus rohkem kui kogu mu "kristlase elu" jooksul, mis iseenesest pole väga pikk aeg(alates märts 2012). Ja ma usun, et ta jätkab oma tööd, muutes mind veelgi, sest Tema, kes alustas head tööd minus, on ju lubanud selle lõpuni viia. Ja ma usun, et Jumal ei murra oma lubadusi.
Ma ei ütleks, et aasta 2012 möödus mul kiiresti, kuid see möödus kiirustades, taga ajades aega, üritades teha kõike ja leida kõigele ja kõigile aega. Lõpptulemus oli see, et ma olin pidevalt väsinud ja midagi ei saanud südamega tehtud. Osad sõbrad jäid nii kaugeks, kuna ma ei suutnud neile piisavalt aega leida, korrutasin endale, et pean käima trennis ja õppima. Tegelikkuses möödus see aeg siiski liigagi tihti arvuti taga lebotades.
Peale Oleviste talvelaagrit kasvas mu hinges aga pidev igatsus Jumala järgi ja tekkis tahtmine tõeliselt tundma õppida Teda ning seega lugeda ka Piiblit. Hakkasingi hommikuti enne kooli Piiblit lugema ning ka õhtuti enne magama jäämist otsisin üles markerid ja hakkasin lugema ja tähtsaid või muidu vingeid kohti ära markeerima.
Ma mõistsin, et kui ma tahan elada seda tõelist elu, mida suudab pakkuda ainult Jumal, siis pean ma ka seadma Jumala oma elus esimeseks ja see on otsus, mille ma pean teadlikult langetama igapäevaselt. See on valik. Ma tahtsin saada Temaga lähedasemaks, sest olin vahepeal lasknud endal Temast päris kaugele libiseda, teadsin, et pean tegema selle esimese sammu, et jõuda Talle lähemale.
Draw near to God, and he will draw near to you. Cleanse your hands, you sinners, and purify your hearts, you double-minded. - James 4:8
Ma võtsin aega, et uurida Tema sõna ja palvetada. Lisaks kuulasin ma näiteks bussiga sõites NewSpringi ülihäid jutlusi - soovitan!
Niiet kõik sai alguse sellest, et ma panin paika oma prioriteedid.
Viimastel nädalatel on mu elus igasugu põnevaid asju toimunud, alati polegi need suured asjad, aga just see, kui mind väikesed asjad õnnelikuks muudavad, see on täiega vinge!
Veel üks lahe asi, mida ma kogenud olen, on see, kui Jumal mind kasutada saab, see on nagu hullult vinge, kuigi ma usun, et paljud teavad seda omastki kogemusest. Ikkagi on see vinge :)!
Igatahes on see ka ju Piiblis kirjas, et Jumala sõna on kui vaimuroog ja me vajame seda. Pidevalt. Ja just tänu Piibli lugemisele ja pidevale palvetamisele (ja ka tänu oma armsatele sõpradele, kes on mu eest palvetanud) olen ma viimasel ajal taaskord tundnud seda Jumala rahu, seda sisemist rahu ja seda tõelist rõõmu, mille peale on mulle öeldud nt: "Wow, su silmad lausa säravad". Selliseid asju suudab anda ainult Tema. Ja ma olen Jumalale selle eest nii tänulik. Tõesti olen.
Ja lõpetuseks, on ju meil kõigil ööpäevas 24 tundi, kuid see otsus, kuidas seda kasutada, tuleb siiski teha meil endal. Palvetage ja tehke targad otsused!
(Vihje mulle endale: vähem arvutis passimist, rohkem tõesti koolile keskendumist, rohkem Jumala otsimist, mõõdukalt trenni tegemist ning leia oma sõpradele ka aega!)
Ma ei ütleks, et aasta 2012 möödus mul kiiresti, kuid see möödus kiirustades, taga ajades aega, üritades teha kõike ja leida kõigele ja kõigile aega. Lõpptulemus oli see, et ma olin pidevalt väsinud ja midagi ei saanud südamega tehtud. Osad sõbrad jäid nii kaugeks, kuna ma ei suutnud neile piisavalt aega leida, korrutasin endale, et pean käima trennis ja õppima. Tegelikkuses möödus see aeg siiski liigagi tihti arvuti taga lebotades.
Peale Oleviste talvelaagrit kasvas mu hinges aga pidev igatsus Jumala järgi ja tekkis tahtmine tõeliselt tundma õppida Teda ning seega lugeda ka Piiblit. Hakkasingi hommikuti enne kooli Piiblit lugema ning ka õhtuti enne magama jäämist otsisin üles markerid ja hakkasin lugema ja tähtsaid või muidu vingeid kohti ära markeerima.
Ma mõistsin, et kui ma tahan elada seda tõelist elu, mida suudab pakkuda ainult Jumal, siis pean ma ka seadma Jumala oma elus esimeseks ja see on otsus, mille ma pean teadlikult langetama igapäevaselt. See on valik. Ma tahtsin saada Temaga lähedasemaks, sest olin vahepeal lasknud endal Temast päris kaugele libiseda, teadsin, et pean tegema selle esimese sammu, et jõuda Talle lähemale.
Draw near to God, and he will draw near to you. Cleanse your hands, you sinners, and purify your hearts, you double-minded. - James 4:8
Ma võtsin aega, et uurida Tema sõna ja palvetada. Lisaks kuulasin ma näiteks bussiga sõites NewSpringi ülihäid jutlusi - soovitan!
Niiet kõik sai alguse sellest, et ma panin paika oma prioriteedid.
Viimastel nädalatel on mu elus igasugu põnevaid asju toimunud, alati polegi need suured asjad, aga just see, kui mind väikesed asjad õnnelikuks muudavad, see on täiega vinge!
Veel üks lahe asi, mida ma kogenud olen, on see, kui Jumal mind kasutada saab, see on nagu hullult vinge, kuigi ma usun, et paljud teavad seda omastki kogemusest. Ikkagi on see vinge :)!
Igatahes on see ka ju Piiblis kirjas, et Jumala sõna on kui vaimuroog ja me vajame seda. Pidevalt. Ja just tänu Piibli lugemisele ja pidevale palvetamisele (ja ka tänu oma armsatele sõpradele, kes on mu eest palvetanud) olen ma viimasel ajal taaskord tundnud seda Jumala rahu, seda sisemist rahu ja seda tõelist rõõmu, mille peale on mulle öeldud nt: "Wow, su silmad lausa säravad". Selliseid asju suudab anda ainult Tema. Ja ma olen Jumalale selle eest nii tänulik. Tõesti olen.
Ja lõpetuseks, on ju meil kõigil ööpäevas 24 tundi, kuid see otsus, kuidas seda kasutada, tuleb siiski teha meil endal. Palvetage ja tehke targad otsused!
(Vihje mulle endale: vähem arvutis passimist, rohkem tõesti koolile keskendumist, rohkem Jumala otsimist, mõõdukalt trenni tegemist ning leia oma sõpradele ka aega!)
No comments:
Post a Comment