2 kuud, esimene kõrvitsa carvimine ning minu kirju sügis.

Esmaspäeval ning kolmapäeval oli mul korvpalli trenn. Hooaeg pole veel alanud, algab reedel, seega hetkel on vaid conditioning treeningud olnud. Treener on meil ülilahe mees, ta on Euroopas reisinud, Prantsusmaad ja Saksamaad külastanud, niiet ta silmaring on veidi laiem kui enamusel ameeriklastel. Saime ilusti läbi ning tal on hea huumor, see on põhiline! Ega ma hetkel veel midagi väga korvpalliga teha ei oska, aga ta ütles, et seda on näha, et ma olen kiire õppija, niiet loodame parimat. Kui see kellelegi midagi ütleb, siis mu positsioon on post player , mulle endale see väga palju ei ütle ausalt öeldes :D. 


Panen siia paar random pilti ka, mis Shae ning Jacobiga tegime, kuna meil oli neid vaja meie reklaamiks. 

Peaaegu igapäev olen Haydeniga trenni teinud peale tunde, Devan liitub ka alati poolepealt. Ega rohkem ei mäletagi sellest väga midagi, et viimane kord lollitasime päris palju. Loopisime Haydeniga üksteist selle suure ja pehme täispuhutava trennipalliga või mängisime sellega kossu. Vahepeal joonistasin tahvlile kaelkirjakuid ning kirjutasin nii paljudes keeltes, kui vähegi midagi oskasin. Hiljem joonistasin markeriga Haydeni kõhule ta sixpacki jooned välja, olime kõik üsna imestunud, et ta seda teha lubas. Ta ise kaasaarvatud. Üllataval kombel sai ta need jooned maha, tegelikult pidi ta veel teise trenni minema peale jõusaali. 
Meie trenn lõppes sellega, et Hayden tõstis mu õhku ning käis minuga paar minutit mööda jõusaali ringi. Probleemid liiga tugevate poistega. Devan oli põrandal maas ja naeris, sest mina naersin ja karjusin vaheldumisi. Lõpuks ta otsustas siiski, et paneb mu siiski maha. 

Reedel oli meil koolist vaba päev, COTA day, kellelgi polnud väga aimu, mida see päev tähendab, aga vaba päev ta igatahes oli. Käisin hommikul jooksmas, ilm oli superilus ja sügisene, kõik oli nii ilusates värvides ja vägaviis oli joosta. Hiljem käisin oma vabatahtliku Sheryliga Groovy Spoonis frozen yoghurtit söömas ning paaris poes ka korraks. Üldiselt ei ole siin Marionis mitte ühtegi normaalset poodi. Igatsen shoppamist niiiniii väga. 

Groovy Spoonis oli igatahes väga palju erinevaid maitseid, lahe oli see, et neid sai tasuta proovida enne, kui ostad. 

See oli ainult üks pool toppingutest. Teisel pool oli veel igasugu puuvilju ning kaunistusi. 

Võtsin browniepõhjalise topsi, niiet seal põhjas oli tegelikult veel brownie, mis polnud eriti hea tegelikult. 

Valisin cheesecake-pumpkin pie, peanut butteri ning latte maitselised frozen yoghurtid ning nagu näha, siis kuhjasin selle erinevate asjadega üle. Sealhulgas olid nt oreod, nerdsid, peanut butteri mingid jubinad ning veel asju. 

Reede õhtul oli minu jaoks viimane jalkamäng, mida vaatamas käisin koolis. Tegelikult on ka sellel reedel mäng, kui meil hakkab ametlikult kossuhooaeg, niiet mul on trenn. Pole väga kurb, sest ilmad on juba nii jahedad ning õhtuti on väga külm lihtsalt seista või metallist pinkidel istuda. Kaotasime järjekordse mängu, kuigi vastasmeeskond oli samuti päris nõrk. 

 "GET DOWN!"

 "STAND UP!"

Laupäeva õhtul läksin Prestoni juurde, hoolimata sellest, et mu hostvanemad ütlesid, et see pole ikka õige, et tüdruk poisi juurde läheb, poisid peaksid tüdrukutel külas käima. Imestasin, et nad üldse lubasid mul minna. Ausalt öeldes, ma olen siinolles oma vanemaid niii palju rohkem hindama hakanud,(ja üleüldse seda vabadust, mis Eestis noortel on). Mu hostvanemate mõtlemine on väga tihti selline, et kuna nad on targemad ja vanemad, siis on neil alati õigus ning kui lapsed on alaealised, siis ei saa nad pooli asju ise otsustada, sest nad on ju veel noored ja rumalad ning ei oska ise otsuseid teha. Harjumatu endiselt. 
Ning lisaks kõigele lähen ma heameelega kellegi teise juurde, kuna ma veedan selles majas niigi päris palju aega. Meie maja on väga avatud, alumisel korrusel(kus sõbrad olla tohivad, või no, tüdrukud on teoreetiliselt ülemisel korrusel, kus minu ja marissa toad on, lubatud) on kõik toad ühendatud ning uksi pole kusagil vahel. Mulle igatahes ei meeldi istuda nt elutoas, kui sul pole absoluutselt mingit priaatsust ning mis on alati sassis, kuna meil on 2 väikest last. Kõik nende mänguasjad on põrandal, diivanipadjad on pidevalt põrandal, tihtipeale leiad hommikusöögihelbeid maast ning lisaks sellele ei meeldi mulle mu hostõde ning hostvend. Aegajalt võivad nad armsad olla, aga üldiselt pole minus küll väga suurt armastust nende vastu. Õnneks ei pea ma nendega väga midagi tegema, aga aegajalt pean vaatama neid umbes tunni, üldiselt kolin arvutiga elutuppa, mis tähendab seda, et Xander tuleb mu arvutit hävitama ja on muidu tüütu. Loobivad sind mänguasjadega, võtavad endalt riideid seljast ära ning ronivad igalepoole, kuhu ei tohiks. Ei taha, et see postitus väga negatiivseks kisuks, kuid lihtsalt mõned asjad, millega ma veel harjunud pole ning mis mind häirivad. 

Igatahes hostema värvis tund aega endal juukseid veel, niiet pidin ootama, kuni ta lõpetab. See on tüütu, et kõik sõltub teiste transpordist siin. Mu hostõel ei ole autot ka, mis on üsna ebatavaline. Peale minu käib kooli bussiga veel umbes 3 juniorit, kellel pole autot ning mitte ühtegi seniorit. 

Prestoni maja oli tohutult külm, ma ei tea kuidas nad elada suudavad seal, niiet käisin Prestoni suure pusaga ringi seal. 
Aa, neil on 2 pesukaru kodus, mis on tegelikult seadusevastane, aga nad on nad väiksest peale üles kasvatanud, kuna nad olid vigastatud. 2 on nad tagasi loodusesse lasknud, kuid teised 2 elavad endiselt nendega. Hiigelsuured koerad on neil ka. 

Kuulasime muusikat, Preston mängis mulle oma laule kitarril ning rääkisime lihtsalt igasugu rohkem või vähem random teemadel juttu. Preston on lihtsalt üliiveider inimene, mis on väga hea, sest ma olen ka üsna veider ja me klapime üsna hästi. Käisime korraks jalutamas ka õues, nii külm on juba õhtuti. Üldse ei meeldi, mina ning mu külmakartus. Nüüdseks on mul juba pidevalt igalpool jahe, koolis pole väga hull veel, kuid meie kodus on küll jahe. Käin oma pehmete sokkide, salli ning pusaga kinni ning tihtipeale on mul külm. Talvel pidi veel väga palju külmemaks minema ning eriti ülemisel korrusel, seega nad topivad aknad talveks kinni. Nimelt on minu toas ainult üks aken ning mul on sellest üsna kahju, kuna ma armastan valgust ja soojust. Ma ei kujuta ette, kuidas ma peaksin külmas ning pimedas toas (loe: koopas) elama järgmised kuud. Eks näeb, mis saama hakkab. 

Ilmselgelt ei oska enam eesti keelseid lauseid teha ning lemmikidioot spellida on ka raske :))

Pühapäeval carvisime kõrvitsaid perega või no, hostisa oli tööl, seega Marissa ning hostemaga. Ma isiklikult ei viitsiks seda rohkem kui kord aastas teha, ma polnud nii vaimustuses. Suutsin ühe noa ka ära murda. Iseenesest lõpptulemus oli päris vinge, kuid see oli ka väga ajakulukas(on selline sõna üldse olemas eesti keeles? kõlab jube kahtlaselt, time consuming kõlab paremini) tegevus. Ühte kõrvitsat tegin vähemalt 2 tundi, ilmselt rohkem, ning ma pidin 2 tükki tegema. 

 See keskmine on minu öökull, hostema tegi Sponge Bobi, mõtlesin ise ka sellele, kuid tundus väga keeruline ettevõtmine. 

Mu esimene pumpkin 

Nüüd sellest juba lõppevast nädalast.. 
Bioloogia on endiselt lemmik tund mul, lihtsalt õpetaja ning seltskonna pärast. 
Ühel päeval aga oli meil asendusõpetaja ehk siis me ei teinud mitte midagi, kuna keegi ei viitsinud. Tegime nalja, aitasime õpetajal appe kustutada, sest ta ei osanud oma iPhone kasutada, snapchatisime, rääkisime tobedatel teemadel ning Hayden toppis oma jalgu pidevalt minu lauale. Rääkisime Racheliga parajasti, et Hayden on jerk ning Hayden võttis mu veepudeli ning tahtis mind sellega pritsida, aga kuna ta feilis, siis ei juhtunud midagi. Paari minuti pärast tõusin püsti ning kõndisin Haydeni juurde ning kallasin talle vett pähe, Rachel oli väga rahul. 
Peale kooli läksime Haydeniga jõusaali. Peame alati ootame, et jalgpalli tiim välja tuleks sealt, seega ootasime õues. Väljas oli juba jahe. Igatahes otsustas Hayden, et ta tahab mulle nüüd tagasi teha, ehk siis ta lihtsalt tõstis mu üles, kõndis minuga suure prügikasti juurde ning tahtis mind sinna sisse toppida. Karjusin ja naersin vaheldumisi, lõpuks lükkasin selle prügikasti pikali oma jalgadega. Vajab ilmselt mainimist, et mõne aja pärast võttis Hayden lihtsalt tuimalt sülle mind ning tahtis mu taaskord sinna prügikasti toppida. Õnneks pole ta päriselt nii rumal, et seda teha, sest seekord oleksin ma päris tõsiselt seal lõpetanud :D. Saavutasime lõpuks vaherahu vist. Selleks korraks. 
Peale seda oli kossutrenn taaskord. Olen siiamaani neljas trennis käinud, rohkem pole neid olnud. Aga homme algab hooaeg. (Ehk surm, sest esimene nädal on trennid 3 tundi, trennid hakkavad muidu olema 6 korda nädalas).


Järgmisel hommikul kui kooli tulin, kõndisin matemaatika klassi sisse, sest Hayden oli seal. Ütlesin talle, et ta mu prillitoosi tagasi annaks, sest ta jättis tuimalt enda kätte selle eelmisel päeval. Matemaatika õpetaja on meil väga väga tore naine ning me mõlemad Haydeniga saame ülihästi läbi temaga. Õpetaja oli mingi whaat, sa ei tohi niimoodi teha Hayden. Hayden ütles, et ma kallasin talle vett pähe.. Õpetaja ütles, et no naised ei tee midagi ilma põhjuseta ja üleüldse kaitses mind, see oli nii naljakas. Rääkisin talle ka, kuidas jutustasime parajasti Racheliga, et Hayden on jerk ning õpetaja lisas lihtsalt, et: " Aa, no siis sa ju kaitsesid Rachelit." Endal oli päris naljakas juba, sest see oli üsna ebaõiglane, kuid kõik kolm naersime, niiet pole üldse hullu. 



Kolmapäevane kossutrenn oli viimane conditioning training enne hooaega. Seekord oli meil üks teine treener veel kohal. Kui trenn oli ametlikult läbi, keskendus ta ainult minule, mis oli niiihea. Ütles mulle, et you have ability to do it all, you just have to stay positive. And never give up.

Treener ütles, et meil on halloweenil ka trenn ning kõik peavad kostüüme kandma, tal on kostüüm juba olemas. Hannah ütles, et ta on 14 ja ei taha kostüümiga tulla. Treener vastas, et:" ja siis? ta on 53 ning tema paneb oma kostüümi selga. Esimesel conditioning treeningul, kus ma käisin, rääkis ta ka seda, et kui huvi on ja load ja asjad saab, siis võiks teha ühel reedel hilisõhtuse trenni, väga hea oleks, kui oleks veel viimane jalgpalli mäng ka, kuid meie viimane mäng on away game, niiet see punkt jääb välja sealt. Umbes 11st kella 1ni oleks trenn, seejärel magaksime koolis ning laupäeva hommikul oleks jälle tavapärane trenn. See oleks päris khuul. Ükspäev käisime Shaega spordiriideid ka juurde ostmas. See linn on ikka nii väike ning korralike poode siin ka pole. (Ma tean, ma oskan ilmselt lõpmatuseni selle üle vinguda.)


Sellega pole ma ka harjunud, et nendel päevadel, kui mul trenni polnud, tulin kohe peale kooli koju ning absoluutselt midagi polnud teha. Kodutöid mul enamasti pole ning TV vaatamine ei paku mulle ka eriti huvi, Marissa põhitegevus. Õnneks korvpallitrennid/mängud 6x nädalas hakkavad aega paremini sisustama. 


Ühel päeval bioloogias, kui meie 6 inimeselisest klassist 2 inimest puudu olid ning me väga midagi ei teinud, siis vaatasime google mapsiga lihtsalt Tallinna vanalinna ning minu maja ning ümbruskonda. Õpetaja oli väga vaimustuses, tahtis Eestisse tulla ning vaatas meie vanalinna. Näiteks oli mingi suvaline uks, Mr. Wykoff: "Hm, I wonder what's behind this door." Kuulasime tema naljakaid lugusid temast ning ta naisest. Need on alati parimad. 

Ühes tunnis vaidlesime selle üle, kas me võitleksime pigem ühe karusuuruse pardiga või kümne pardisuurusega karuga. Kuidagi jõudsime välja selleni, et Rachel ütles, et need karud on puppybearid, seega me guugeldasime "puppybear" ning arutasime, kas karud on pigem kasside sugulased või koerte. Kuna Mr. Wykoff ei suutnud seda teemat rahule jätta, siis jätkasime sellega veel tänases tunniski. 

kaks uimast Prestoniga

Tellisin endale Hollisterist asju ka, kui seal suured allahindlused olid. Free shipping ning tasuta ümbervahetamine, kui suurused ei sobi. Head asjad usa juures. 

Eelmisel pühapäeval käisin siiski pildistamas ka meie sügist. Lõpuks istusin ühe tee kõrval oleva põllu ääres olevale mururibale maha, juba kõndiminegi on siin ebatavaline ning veel vähem istub keegi suvaliselt teest 5 meetrit eemal. Seega üks mees, kelle maja oli seal juures, tuli kohe küsima, kas minuga on kõik ikka okei. Tegelikkuses ei viitsinud ma lihtsalt oma majas passida ning väljas oli ilus ilm. Mina ja mu veidrused :). 

Tegime Marissaga cookie dough küpsiseid ka, see tainas on palju maitsvam kui küpsised ise. Ilmselt seepärast, et tegime neid tüüpilisi usa küpsiseid, võtad paki, kallad selle sisu kaussi, lisad või ning muna ning segad. Valmis. 

Meie sassis majaesine, elutuba on sarnane :D

 Värvilised puud, jee.

 in the middle of nowhere ehk Marion 

See seal taustal on mais, küll selline, mis läheb loomadele söödaks, aga sellegipoolest mais. 

Nüüdseks olen juba 2 kuud siin veetnud, sügisvaheaega mul pole, kuid hinded pannakse homme välja. Eks näeb, mis edasi saab, kuid üritan teid rohkem kursis hoida oma tegemistega. 


Taaskord, kui on midagi erilist, millest tahate, et ma räägiksin, siis kirjutage kommentaaridesse või fb messagena. Elu on üsna tavapärane juba minu jaoks ning ise ei tule enam millegi erilise peale, millest eraldi kirjutada.