Meie kooli acapella ansambel esines ka. Polnud midagi väga erilist, ühe lauluga feilisid nad, teised olid üsna normaalsed. Suutsime Haydeniga veidi hiljaks jääda saali, seega hüplesime üle juhtmete, mis maas olid, samal ajal kui koor juba "lavale" ehk saali keskele kogunes. Leidsime kohad endale, aga siis avastasime, et seal istuvad ainult kõik väikesed lapsed, niiet üritasime veel viimasel hetkel paremaid kohti saada. Lõpetasime kusagil üsna esireas. Enamusaega naersime totrate asjade üle. Samal päeval hiljem koolibussiga koju minnes küsis Kylee, tüdruk, kes bussis mu taga istub, et kas see kutt, kellega täna koos istusime, on mu poiss. Ei, ta pole mu poiss. Kylee igatahes arvas, et me peaksime koos olema, sest me oleksime great couple. Usakad ja nende otsekohesus.
Ma ei mäleta, et oleksin seda varem blogisse kirjutanud, aga ükspäev küsis ta minult bussis, et: "So.. do you like anyone from Ridgedale?" "Am, nope." "I know, people in Ridgedale are ugly, aren't we?" See oli üks veider vestlus ma ütleksin :D.
Reedel peale trenni kui koju jõudsin, ütleb ema, et 15 minuti pärast hakkame liikuma. Kuhu? Miks? 15 minutit? No 15 minutiga ma valmis ei jõudnud, niiet poole tunni pärast läksime taaskord vanavanemate juurde, nagu iga reede. Ainult, et ma pole üldiselt reedeti kodus, niiet polnud ammu (paar nädalat) käinud seal. Seekord oli see tripp tõepoolest kohutavalt igav, vähemalt lubasid nad seekord mul jalutama minna 50 meetri kaugusele ja seejärel tagasi tulla. Jalutamine on üks asi, millest ma väga väga palju puudust tunnen.
Kuna minu kool on nii vana, siis paljudes klassides pole meil aknaid, kui hoone ehitati, arvati, et see aitab õpilastel paremini keskendudada. Matemaatika klassis istun ma aga ukse juures ning sealt näeb koridori, kus on suured uksed/aknad. Olime tunnimaterjali juba läbi võtnud ning osad tegid veel testi. Läksin õpetaja juurde ja ütlesin talle, et "I know that this is like the weirdest question ever, but can I go outside of the class just to watch the rain." Nimelt pole siin ammu sadanud ning mul oli igav. Õpetaja lubas mul minna, kuid tuli ise ka varsti ja rääkisime juttu. Ilmselt on asi lihtsalt selles, et ma olen veider, aga väga tihti on mul tunne nagu ma oleksin laps, sest väikesed asjad teevad õnnelikuks ning tunduvad uued ning põnevad.
Laupäeval toimus meil YFU meet, sain veel mõne toreda võpiga tuttavaks, emotsioonid olid laes kui läksin ühe tüdrukuga rääkima ning ta ütles, et ta on Soomest!!
Gerlit nägin ka, veider oli eestlasega rääkida ausalt öeldes, kallistasime, ütlesime tsau ning rääkisime 2 lauset eesti keeles, edasi läks suhtlemine inglise keeles. Veider, samas normaalne. Ma ei oskagi enam öelda, mis minu jaoks normaalsus on.
Midagi väga uut ei räägitud, huvitav oli teada saada, mis hostpered arvavad meist, mis on meie kui võp'ide veidrused ning jah, muidu oli tore teisi võpe näha ning süüa sai ka!
Mina, Jack ja Jannis( võp saksamaalt, elab minuga samas linnas) pidime kõigi ees ühe rollimängu ka esitama vn lugema. Sain teada, et Jack(Uus-Meremaa) elab ka Marionis ning nad käivad Jannisega samas koolis, niiet loodetavasti teeme kunagi midagi koos.
Üks fun fact ka, mida mu hostema rääkis laupäeval kõigile, kui pidi oma kogemusi jagama. Enne minu tulekut olid neil toidukordadel kindlamad ajad, aga siis tulin mina ning nad avastasid, et ma ei suuda õhtusöögiga kella 8ni oodata, niiet nüüd pole meil väga enam mingeid kellaaegu, sest .. well.. she's just always hungry. Nii minulik.
Midagi erilist see meet endast ei kujutanud, mu browniesid kiideti taaskord.
Autosõit emaga oli üllatavalt tore.
Pühapäeval läksin Jake ja Zaci juurde, Shae, Preston ning Haley olid ka. Pidime inglise keele tunniks reklaami tegema. Sellega sai nii palju nalja, filmisime seda ning naerda sai jube palju.
Meie reklaam tuli päris imelik, kuidagi sattus Preston ka igale stseenile midagi lolli tegema. Nt üheks stseeniks pani ta endale lehmamustriga pidjama kostüümi selga, istus kuuri ääres, mängis kitarri ning tegi lehma häälitsusi. Jake kandis ka ühe stseeni jaoks jokkeri kostüümi, ta pidi tornaadot kehastama. Veidrad inimesed oleme, aga normaalsus ongi liiga mainstream.
Varsti läks Shae ning Preston koju ning me vaatasime filmi, the Croods. Vaatasin seda tegelikult ka lennukis(Frankfurt-Washington), aga see on ikkagi lahe multikas minu meelest. Kui sellega lõpuni jõudsime, tahtis Gabe(Jake ja Zaci pisike 4 aastane nõbu) seda uuesti vaadata, kuigi ta oli tollel päeval seda juba 3 korda vaadanud. Otsisime hoopis veel filme ning vaatasime mingit Disney filmi, imelik asi oli, ma ei saanud väga midagi aru :D.
Hiljem tõi Stephanie(Zaci ja Jake õde) meile veel pizzat ning sõime seda, nende kasuisa tegi veel õhtul mingit kala ka, mis oli hea.
See kõik oli siis üleelmise nädala tegemiste kohta. Nüüd eelmine nädal.
Ei mäletagi enam, mida selle nädala sees tegin, kool-trenn, rutiinne veidi. Hostisa ei viitsinud mind kellegi juurde sõidutada niiet 2 päeva polnud mul võimalik kuhugi minna, fun.
Üks õhtu sattusin hilja õhtul õue jalutama, see oli päris tore. Väljas oli juba pime, taevas oli tume ning tähed särasid, samal ajal ühel pool oli taevas veel oranž- punane, hästi ilus igatahes. Rääkisin Prestoniga telefonis ning ta laulis mulle kitarriga mitu laulu, sest ta mõtles, et see teeb mu tuju paremaks. Päris armas sõber mul, või mis?
Aa teisipäeval rääkisin taaskord meie koolis oleva personaaltreeneriga, kuna mu säärelihas on peale 2 nädalat endiselt aeg-ajalt joostes valus. Ta ütles mulle, et peaksin tegelema erinevate asjadega: ujumine, rattasõit, jõusaal, jooksmine, mitte ainult jooksime. Paraku see on aga täpselt see, mida me cross countrys iga kord teeme. Hayden vaatas meie trenni ja ootas, et jalkatiimi kutid jõusaali vabastaksid, niiet ta käis kaasas minuga ning hiljem sattusime pikemalt rääkima igasugustest asjadest. See oli reaalselt üks parimaid vestlusi, mis mul siin olles inimestega olnud on. Ma armastan seda, kui inimesed on usaldavad ja ausad, need vestlused lihtsalt peavad head olema.
Kuna joosta ei soovitanud treener, siis lubasin Haydenile, et jah, lõpuks tulen temaga jõuksi. Ta oli nii õnnelik, nimelt on ta aasta algusest rääkinud mulle, et ma temaga koos trenni teeksin. Niiet kolmapäeval peale kooli alguses istusime Jake ning Haydeniga sööklas, kuulasime muusikat ning laulsime. Vahepeal jalutasid õpetajad mööda ning alati juhtusid nad midagi veidrat nägema, pole vist hetke, kus kutid(eriti Jake) midagi imelikku ei teeks, aga pole hullu. Nalja saab.
Jake puhul tavaline, et ta lampi küsib: "Sandra, why are you so gorgeous?" (Mainin uuesti, et ta on Zaci vend ning nad on Haleyga 1,5 aastat koos olnud, lihtsalt USA-s käituvad inimesed nii teisiti, see pole mingi sebimine vms, lihtsalt tavaline suhtlemine sõprade vahel siin.)
Hiljem kui läksime trenni tegema, sai veel rohkem naerda. Meie jõusaal on nii vana ja kole, niiet Hayden mõtles meile mõlemale igasuguseid harjutusi välja. Muusika, mida kuulasime oli ka üsna naljakas, eriti girlyd loos. Nt Call me maybe või midagi One Directionilt. Vahepeal tegi Jake walltwerkimist, mis on üks veider asi, kes teab, see teab.
Parim reaktsioon oli sellele, kui ma unustasin ära, et pidin oma vabatahtliku Sheryliga kokku saama täna ning Jake küsis, et kas ma lähen tagasi Eestisse? Vastasin et ei-ei, me lihtsalt pidime minema jäätist sööma ning rääkima. Jake vastus: Good, cause I haven't kissed you yet. Hayden: That was exactly what I wanted to say.
( Lisan selle ka siia, et Hayden on Brooklynniga koos olnud üle aasta ning jah, usa kuttidest sõbrad on lihtsalt nii teistmoodi. )
Vahepeal tuli XC tiim ka jõusaali, Devan tuli veel peale nende trenni lõppemist meiega treenima. Jake suudab lihtsalt nii veidraid asju teha pidevalt, kutid käituvad siin omavahel ka vahepeal nii geilt ja siis mingiaeg hakkab neil imelik ning nad lõpetavad ära.
Näitasin Haydenile taipoksi liigutusi ka ning ta näitas mulle maadluse, MMA ning Tae kwon do omasid. Parim treening üldse oli see.
Neljapäeval peale kooli käisid hostema vanemad siin, kuna nad kolivad laupäeval Floridasse, nimelt veedavad nemad oma talved seal, kuna siin on liiga külm. Vanaemaga rääkisime pikemalt söökidest ja värkidest, sellegipoolest oli esimene küsimus, kus mu boyfriend on.
A. eelmine reede, kui teiste vanavanemate juures käisime, oli nende esimene küsimus: Where's your boyfriend? Nimelt Levi(Marissa kutt) käib üsna tihti meiega kaasas nende juures. Sellised USA vanavanemad siis. A kui vanaema mind otsis, siis ta käis majas ringi : Where's the pretty girl? Olgu :D.
Reedel toimus jalgpalli homegame ning tegime Lexi ning Brookega taaskord suhkruvatti. Nüüdseks oskan juba väga oskuslikult teha seda, jee. Meie raketid said 1 touchdowni mängus ning see oli kõik, meie bänd mängis selle peale 6 laulu, kohutavalt tüütu. Kaotasime 42-6. Meie kool on kõige väiksem kool üldse, vähemalt meie districtis, ehk nendest koolidest, kellega mängime, oleme kõige väiksemad ning meie kooli tiimis on vaid 25 kutti. Üldiselt õhtud on juba üsna jahedad ning midagi erilist ei toimunud.
* Täna päeval oli umbes 63 kraadi ehk kõigest 17 kraadi. Külm. Vähemalt sügis on siin kõvasti pikem ning mulle nii meeldib see. Eestis vahetub suvi talve vastu kuidagi väga kiiresti. *
Kuna isa oli tööl laupäeval pool päeva, siis pidin pool päeva kodus istuma, õhtul viis ema mu Zaci juurde. Sõime ülimaitsvaid tortillasid ka. Endiselt olen arvamusel, et nende ema on väga väga khuul. Kusagil 7 aeg läksime Jake ning Zaciga Sierrahi juurde bon firele. Vaikselt lisandus veel teisigi inimesi, kõik olid tuttavad, meie pisike kool jee. Tegime smore'sid (kes ei tea, siis need on sellised maiustused, kus võetakse kaks küpsist ning nende vahele pannakse grillitud vahukomm ning šokolaad), mängisime ping-pongi, kossu ning laulsime & tantsisime niisama. Lollitasime Andyga, tantsisime tangot ning sõitsime kahekesi ühe naisterattaga ringi, väljas oli juba pime ning muru peal oli üsna imelik sõita. Tegelikult oli planeeritud mullivanni ronimine ka, aga nad avastasid hommikul, et see on katki ning vesi oli külm. Süüa oli neil ka niii palju, igasuguseid komme, krõpse, burgerimaterjali ning mis kõige parem, puuviljasalatit. See oli lihtsalt niiiiihea!
Kella 12ks pidin kodus olema, niiet paar minutit enne 12 jõudsin koju.
Pühapäeval ei teinud ma absoluutselt mitte midagi. Isa oli tööl jällegi pool päeva ning Marissa vaatas ka terve see nv ainult The Walking Deadi. Üldiselt, kui siin mingit tegevust on, siis on kõik hästi tore, aga kui pole, siis ei oska ma oma eluga midagi peale hakata. Tavaliselt lähen jooksma, aga siis kuulen ka järgmisel päeval mitmelt inimeselt, et mitu inimest nägid mind jooksmas, mis on veidi veider, väikse koha probleemid. Üks päev arvas Aaron, cross country tiimist üks kutt, et ma olin ära eksinud, kuna ta nägi nii mind kui ka XC tiimi jooksmas, tegelikult ei saanud ma lihtsalt too päev trenni minna.
Igatahes tulin õhtul alla korrusele ning ema ütleb, et nad lähevad 10 minuti pärast isa vanemate juurde. Selle asjaga pole endiselt ära harjunud, et ei teatata absoluutselt plaane ette. Õnneks ei pidanud ma seekord kaasa minema, eelmine kord oli meeletult igav seal. Sain paar tundi üksinda kodus olla, kuulasin 3D teenistust ja sõin mocha/šokolaaditükkide jäätist. niimõnus oli. Ajast iseendale või lihtsalt üksi kodus olemisest tunnen küll puudust tihti. Mul on küll oma tuba, kus saan olla üksinda, aga mulle meeldiks rohkem üksinda jalutamas käia või kusagil põnevamas kohas olla üksinda, kui oma toas.
Kuid nagu meile YFU meetil räägiti, siis võpid peavad muutuma/kohanema 80% ning pered 20%, niiet eks ma üritan.
Shoppamisest tunnen ka väga palju puudust, sest ma olen siiamaani ainult ühe korra normaalselt shoppamas saanud käia, ning see oli ka kõigest 2,5 tundi. Üldiselt kõik rääkisid, et pole hullu, kui te ei võta palju riideid kaasa, nii või naa ostate vahetusmaalt nii palju juurde. No ega ikka ei ole küll nii :D, mul ei ole absoluutselt riideid, mida kanda. Niiet väga väga väga tahaks juba uuesti Columbusesse shoppama minna, seekord ikka terveks päevaks.
Üks veider jutt ka mu perest, mis on minu jaoks ebaloogiline: esimesel koolinädalal, kui ma ühte võrkpalli trenni ei läinud, kuna ma tundsin end väga halvasti ning teise ei läinud kuna mul oli niii palju õppida( õppisin kella 9ni, pidin joonistama ja eelmise nädala asju tegema, kuna nemad alustasid kooliga varem) siis olid mu vanemad üsna kurjad ning ütlesid, et trenni ei saa ikka nii kergekäeliselt suhtuda. Nüüd aga ütlevad nad mulle iga nädal 1-2 korda, et "Aaa muide, sa ei saa homme trenni minna, sest keegi ei saa sulle järgi tulla." Treener on küll mõistev ja saab aru, aga endal on veidi halb tunne, sest ma tahan koos teil teistega treenida, ning nii mõnigi trennikaaslane on küsinud, et kas ma ikka olen üldse veel tiimis. Keset hooaega lõpetamisse suhtutakse siin väga väga halvasti. Üks kutt xc tiimis loobus ning nüüd räägivad kõik meie tiimist, et ta on loobuja, nõrk ja mida kõike veel, ei olda üldse tolerantsed selles osas. Nüüd algabki viimane treeningnädal veel cross countryt, vaatan kui palju seal käia tohin, sest joosta pole mul endiselt väga lubatud, mis on kurb. Vähemalt saan Haydeniga trennis käia.
Selline fun fakt ka veel, et rääkisin ükspäev oma kooli office's et kas on mingi võimalus, et ma saaksin ka senior olla, sest nad tõesti saavad nii palju rohkem asju. Vanuse poolelt sobiksin ma sinna kategooriasse, kuid mul pole piisavale tunde võetud, et senior olla. Õnneks saan ma minna nendega kevadel toimuvale senior tripile, ilmselt Cedar Pointi(suurim lõbustuspark) ning üleüldse teha kaasa nendega senior week'i kevadel.
Minu jaoks on veider see, et paljudel võpidel USA-s on nii palju õppida. Minul pole kunagi mitte midagi teha, reedeks ainult kunstis joonistada midagi ning matemaatikas teeme mingeid töölehti, mis on 8nda klassi tasemel. Imelik on veel see, et see tund on tegelikult Algebra II Collage Preparation ning mina ja Brooke oleme ainsad juniorid selles klassis, ülejäänud on seniorid. Hoolimata sellest oleme me Brookega ainsad, kes leiavad, et see tund on üle mõistuse lihtne ning me ei õppi absoluutselt mitte midagi.
Vahepeal oli idee, et minna pühapäeval Cedar Pointi: mina, Zac, Jake ja Haley, kuid Haley pidi oma perega aega veetma, niiet me ei saanud minna. Üsna kurb, kuna hetkel on seal Halloweekend ehk vägapalju jubedaid asju on seal + tänu isale oleksime piletid kõigest 50%ga saanud, kuid need kupongid kehtisid vaid sellele nädalavahetusele. Paljud on ära õppinud, et mind on väga lihtne ehmatada ning nad kasutavad seda igati ära :D.
Lisan mõned pildid ka, ei näe veel väga sügise moodi välja siin, kuid vaikselt läheb aina kirjumaks.
tagahoov
my neighborhood
klassikalised postkastid, kõigil on sellised
Halloween on tulemas, ootan juba, millal saan oma esimese kõrvitsa ära carve'da.
No comments:
Post a Comment