Peale kirikus käimist viisid John ja Beth meid Sandraga hostisa vanemate juurde, kus toimus jällegi lihtsalt söömine koos sugulastega. Sain üle pika aja kartuleid ka süüa, mitte küll väga eesti moodi, aga siiski.
Hiljem tuli Levi(Marissa poiss) meile ning õhtul tuli meil idee minna kinno. Vaatasime filmi MIS FILM mis oli ülihea, mulle niiivaga meeldis. Nende kino oli üsna väljasurnud koht, peale meie kolme oli saalis veel vaid 1 inimene ning saale oli küll palju, kuid need kõik olid väga väikesed. Kinodes istekohti valida ei saa, lihtsalt ostad pileti. Marioni kinos oli pilet vaid 5$, kuid suuremates kinodes nt Columbuses Polarise shopping mallis olevas kinos juba umbes 11$. You got what you are paying for - nagu Levi utles. Näide usa kuttidest, meie kinosaali tuli meile järgi üks kutt, kes ütles, et tema nõbu tahaks mind datele kutsuda, kas ma olen nõus. So mature.
Peale kino ei tahtnud keegi meist veel koju minna, niiet otsustasime midagi süüa osta. Esmalt läksime Taco Belli, aga kuna ma ei suutnud otsustada, mida ma sealt tahan, siis sõitsime edasi hoopis Subwaysse. Võtsin võiku ning chillisime Levi autos, kuulasime muusikat, naersime ja rääkisime juttu. Tal on valge truck, niiet istusime seal taga kastis või siis auto katusel. Naerda sai väga väga palju.
Korraks käisime Levi juurest ka läbi, ta koeral on niiiarmas kutsikas, mängisime temaga, rääkisime ta emaga juttu ja Levi näitas oma relvi :D. Ta emps oli ülisõbralik.
lemmikpisike
Vasakul Levi
Kuna esmaspäeval oli Labor day ehk mingisugune suvelõpu püha, mis on nagu puhkepäev töölistele, ei toimunud kooli ega keegi ei pidanud järgmine paev tööle minema. Seega otsustasime veel Walmartis ka käia ning süüa osta.
Tegin seal hunniku pilte ka. Usas on koike lihtsalt niiipalju.
Ostsin endale Reese'se Puffle'seid ehk nende hommikuhelbeid, Nerdse ja peanut butteri maitselise snickersi.
Hunnik pilte veel Walmartist.
kõige värvilisemad tordid ilmselt, näevad paremad välja, kui maitsevad
pildil ei tundu niimoodi, kuid tegelikult need kõige suuremad pizzad olid meetri suurused, ulme
Väike valik Ben & Jerry't, hind on 3, ..$ niiet kõvasti odavamad.
Selline väike valik jäätiseid siis
Kogu krõpsude vahe ei mahtunud pildile..
Lõpuks otsustasime, et võiks juba ka koju liikuda.
Koju jõudes ei suutnud me endiselt veel vait olla ja naersime Marissaga täiega. Ma ehmatasin meeletult, kui köögis olles tagurdasin ning kõndisin hostisale otsa. Üleüldse, ta avastas, kuidas mind kiljuma saada, kui ta mind ehmatab ning see pakub talle palju nalja, niiet ta pidevalt kiusab mind.
Ühel õhtul sain oma perega ka skpeda ning Käthliniga oli ka nii hea rääkida. Üldiselt meeldib mulle skypemine rohkem kui lihtsalt fb vestlused, aga isegi kui mõtled, et räägid ainult natukene, siis lõpetad ikkagi 1,5 tunnise kõnega.
Tellisime nüüd mulle uue toreda telefoni ka, kõige ehtsama panni, mille eest pidin maksma umbes 35 $ ning iga kuu pean maksma kusagil 42$, et saada 500 kõneminutit ja piiramatult textida. Kui sul on nutitelefon, siis saad võtta paketi mis maksab 70$ (+ vähemalt 10$ taxe), selle eest saad siis piiramatult rääkida, textida ning 4GB interneti, mis on üsna absurdsus. Siiamaani on mul olnud vaid mu eesti pann, mis isegi ei tööta usas.
Teisipäeval oli võrgutiimil home game, seega oli kellegi ema teinud neile süüa. Kõik sundisid mind ka sööma. Peale seda vaatasin cheerleaderite trenni. Meie kooli cheerleaderid ei ole eriti tugevad, minu kool ei luba neil nt kedagi õhku visata, sest see on ohtlik. Seega nad teevad lihtsalt tavalisemaid asju. Sellist asja ka pole, et seal oleksid kooli kõige ilusamad ja popimad tudrukud koos, kuigi populaarseks teeb sind koolides see, kui sa tegeled mingi spordiga. Ahjaa, võrkpalli tudrukute ja cheerleaderite läbisaamine omavahel on päris halb.
Kui mäng hakkas, siis hakkasime kaasa elama oma Rocket'itele (Ridgedale Rocket's). Nalja sai. Nende ergutamine oli nii koomiline lihtsalt, karjusime igasuguseid asju neile. Näaiteks kui ühe korra sai vastastiimi mängija palliga näkku, siis hakkasid kõik karjuma "how that ball tastes" vms, kui vastastiim servis ning pall jäi võrku kinni, siis karjuti " that's not soccer", aga kooris. Nad mõtlesid lihtsalt igasugu asju käigupealt välja. Andy arvas, et oleks jube lahe, kui nad karjuksid "hapukapsas", sest nende meelest on see sõna eesti keeles veel palju imelikum, kui see on inglise keeles. Õnneks või kahjuks jäi see sõna siiski mängust välja.
Lõppkokkuvõttes kaotasid nii meie JH(Junior High- mis on nõrgem tiim) kui ka V(Varsity).
Neljapäeval algas kuulus Popcorn Festival Marionis. Sellel päeval toimus ka paraad, läksime hostema, tema sõbranna Sue ning Xanderiga sinna, Marissa osales ka paraadis. Seal võis tõesti näha ikka igasuguseid asju. Erinevad koolide marching bandid, kirikud, taksod, restoranid, väga paljud erinevad kohad olid seal esindatud. Kõige armsam oli see, kui Ridgedale (minu kooli) suur auto mööda sõitis ja Jake karjus Hey, Sandra! ning seepeale hakkasid kõik mulle midagi sarnast karjuma. See oli khuul, aga kahjuks suri mu fotoka aku ennem ära, kui Ridgedale'i inimesi nägime.
Hästi palju oli ka erinevaid putkasid, mis müüsid fast foodi ja igast pudi-padi. Käisin ringi nagu väike laps ja tegin kõigest pilte. Ostsin frozen banana ka, mis oli šokolaadi kastetud. Polnud midagi erilist. Dippin Dots'i sõin ka, sellised väikesed pallikesed, mis on nagu jäätisepallid, aga imepisikesed. See oli ülihea. Võtsin Oreo ja Cookie Dough'i maitselised. Kõikide asjade valik on ikka tohutult suurem, kui Eestis.
Mõned pildid paraadist ka, aga digika aku sai tühjaks poole peal, niiet midagi väga head seal pole.
Kaks kaarikut olid seal tegelikult isegi, mida vedasid Friisi hobuseid. Teised hobused olid kõvasti ilusamad, aga jeee friisikad.
Reedel peale kooli läksin käisin jooksmas, üsna palav oli, aga sellegipoolest mõnus. Armastan jooksmist. Kui jõudsin juba tagasi maja ette ning tegin venitusi, tuli hostema ja ütles, et oi, ta just pidi mind otsima tulema, et me hakkame hostisa Chucki vanemate juurde minema, ma peaks 5 minutiga valmis saama. Neil imelik komme, otsustada juba varem , et nad lähevad kuhugi, mulle ega Marissale mitte öelda ja siis millalgi teada anda, et nüüd 5 minuti pärast on minek.
Vähemalt sai hostisa vanemate juures jälle head sööki. Minu peres ei oska keegi väga süüa teha :D. Õnneks saime me Levi ja Marissaga minna üsna kohe kooli jalkamängu vaatama. Ridgedale Rocketid võitsid jeeeeeiii! Õhtu teema oli beach night, seepärast ka sellised riided, va minul, kes kandis teksasid ja pusa, sest minu meelest oli õues külm. Üleüldse on siin raske riietuda, sest iga päev on erinev ilm, kuigi aknast paistab suhteliselt sama.
Meie cheerleaderid
Rocketid on punases
Oma pisikesega
Meie koolibänd
Beach night.. tuletan meelde.. Brace'ga
Naerupallid Brooke'ga
Tegelikult võitsime 31:14 vms
Brooklyniga
Kahe pisikese punasega, Samantha & Derbyga
Täna hommikul läksin Raqueliga koos kirikusse, ta on üks pisike ja armas tüdruk minu Art classist. See oli hästi pisike kirik ning inimesed olid väga sõbralikud ja õnnelikud, et ma seal olin. Peale teenistust ütles pastor, et ta üritab mu nime hääldada, "Neil on hea meel, et Sandy? on siin. Ütlesin, et Sandra tegelikult :D". Kõik kallistasid mind ja paari nädala pärast kavatsevad nad Cedar Pointi minna, mis on USA üks suurimaid või vähemalt parimaid lõbustusparke, loodetavasti saan nendega koos minna, see oleks üliawesome.
Peale kirikut läksime Raqueli ning tema El Salvadorist pärit emaga kuhugi Mehhiko restorani sööma, toit oli päris hea seal. Rääkisime erinevatel teemadel ning väga tore oli.
Homme on jällegi kool, esmaspäev, seega 1 tund hilinemist tunniplaanis. Peale kooli lähen cross country trenni ka, eks näeb, kas ja kui palju saan seal kaasa teha. Hullult tahaks ikka mingit sporti teha siin, kui see välja ei mängi, siis hostisa sõbral oli mingi võitluskunstide klubi, kuid ma pole väga vaimustuses MMA'ga tegelmisest, aga kuna Marion on nii pisike linn, siis siin pole ühtegi kohta, kus oleks võimalik taipoksi või kickpoksiga tegeleda.
Veidi halb on see, et hetkel on mul nohu ning see pole eriti tore, loodetavasti läheb ruttu üle.
Osadele, kes teavad sellest teemast midagi, siis host emaga rääkisime ka täna vähe pikemalt oma asju selgeks. Ta lubas parandada oma käitumist ning selgitas väheke miks ta niimoodi käitunud on. Eks näeb, kas midagi muutub ka tema käitumises. Siinkohal tänaks kõiki mu armsaid sõpru, kes mind palves on hoidnud, see kannab. Aitäh!
pisike eputrilla on see kutt, aga muidu päris armas, kui ta just parajasti ei karju :)
Kuigi blogimine võtab ikka meeletult aega, üritan korra nädalas midagi ikka postitada. Kui teil on ettepanekuid, kommentaare, siis palun julgelt jagage neid. Võite pakkuda ka ideid, millest tahaksite, et ma kirjutaksin, kommentaaridesse paluks siis :).
No comments:
Post a Comment