1 kuu!!

Ja ongi 1 kuu Ameerikas olemisest-elamisest täis. Naljakas, tundub, nagu oleksin kauem olnud siin. 

Täpselt ei mäleta taaskord, millega ma tegelenud olen vahepeal. Kool ja trenn võtavad siiski suure osa ajast. 

Muidu kool on endiselt täiega lahe ning tunnid on ka endiselt huvitavad. 

Ükspäev õnnestus mul trennis veidi liiga palju või liiga kiiresti joosta, niiet pidin treeneriga igasugu awkward venitusi tegema ja kodus olles jääd peal hoidma, aga see läks ruttu üle. 

Teisipäeval oli võrgumäng jällegi. Ei plaaninud tegelikult minna, aga kuidagi juhtus niimoodi. Varsity(tugevam tiim) isegi võitis, jeessh. 

Kuna ma ei mäleta, millal täpselt midagi tegin, siis kirjutan lihtsalt segamini. 
Ma ei teadnudki, et meil elab koolis madu, niiet ükspäev sain ka katsuda teda. Imelik oli, jube ka. Üks tüdruk hoidis teda lihtsalt ümber kaela, kui nad töölehtedelt vastuseid kontrollisid. 

Reedel külastas meie kooli US Armyst üks kutt, kätekõverduste eest sai igasugu nänni, mulle anti lihtsalt niisama pastakaid, pliiatseid, käepaelu ja võtmehoidja. 70 kätekõverduse eest aga sai näiteks t-särgi. Rääkisin veel pool oma Study Halli tundi selle kutiga juttu, muidugi olin ainuke tüdruk seltskonnas, aga ülihuvitav oli vestelda temaga. Ta on nii paljudes riikides käinud ja ta isegi teadis, kus Eesti on!! Veel näitas ta mulle oma armi käe peal, mille ta sai, kui teda kätte tulistati. Lisaks sellele on ta veel kaks korda "õhku lennanud". Päris karm, aga jah, palgad on neil tõesti head :D. Ta ütles mulle, et peaksin ka US Armyga liituma, saaksin kohe kodakondsuse, aga jätan siiski vahele selle ettevõtmise. Jakele näiteks rääkis ta seda, et kui ta hetkel teeb ära mingid katsed ja paar korda aastas veedab nädala aega kusagil nende baasis, siis on tal võimalik saada kogu järgneva õppeaasta selle eest 300$ kuus. Pole üldse paha pakkumine. 

Üleüldse millegipärast leian, et siinsete inimestega rääkimine on väga huvitav. Näiteks treenib üks eratreener hetkel ühte poissi, kes mõned mängud tagasi sai ajukahjustuse. (Mängib Ameerika jalgpalli.) Nimelt lendas ta aju vastu koljut ning nüüd nad treenivad ning vaatavad kas ta saab endiselt edasi mängida ning kas ta keha toimib olukordades õigesti. 
Vähemalt kahel tüdrukul minu inglise keele klassis on üks vanem, kellel on vähk või kasvaja. Ühel neist tüdrukutest on näol punane laik, mis tegelikult on põhimõtteliselt veresoonte kogum vms. Ehk siis, kui keegi peaks teda näkku lööma, siis see lõhkeb ning ta sureb verekaotusesse. Täna kandis ta näiteks sellist t-särki koolis, millel oli peal "Keep calm it's just a birthmark." 
Veel rääkisin täna Luke'ga, kes on võrkpalli tüdrukute pallipoiss, kuidagi tuli jutuks, et tegelikult ta on Ridgedales esimest aastat, ennem käis River Valley's ning tegeles Ameerika jalgpalli ja maadlusega ning tal on 5 korda olnud ajupõrutus ja ta ei saa enam spordiga niimoodi tegeleda. 

See lihtsalt hämmastab mind, kui tihti ma mõtlen inimesele peale vaadates, et tema elu on kindlasti üsna perfektne, teadmata, mida nad tegelikult läbi elanud on. Mul on hea meel, et selline mõtteviis on vaikselt muutumas. 



Neljapäeval chillisime Zaciga meie juures. Vaatasime Sponge Bobi ja värki, chill. 

Reedel oli jalkakuttidel away game. Zaci ema tuli järgi mulle ning viis mind nende juurde. See aasta Zac küll ei mängi, aga kuna Jake mängib, siis käib nende pere ikkagi kõiki mänge vaatamas, niiet Zaci ema ütles, et võin alati nendega mänge vaatamas käia. (Miks see eesti keel nii imelikult kõlab? ) Sõitsime Zaci, Haylee, Arielle'i ning Haleyga mängule, tüdrukud pidevalt muretsesid, et nad ehmatavad mu ära, kuna vähemalt minu koolis kuulavad enamus õpilasi sellist väga dirty'de sõnadega räppi. 

Mängul saime ainult esimese poolaja ära vaadata, sest megaaaaaalt hakkas sadama, õnneks võttis Zaci ema vihmavarje kaasa ning kuna ma olen ikkagi tüdruk, siis anti meile Zaciga ka üks, see vihm oli lihtsalt väga väga hull ikka, pärast olime kõik märjad. Cheerleaderitest oli eriti kahju, kuigi neile anti veidrad valged vihmakeebid selga. Kõige veidram oli, kui terve cheerleaderite tiim koos treeneriga(meie kooli sekretär) lihtsalt passisid meid ning nad ei kavatsenudki lõpetada, päris imelik oli :D. 

Poolaega lükati edasi ning lõpuks katkestati üldse mäng, väga äge torm tuli, taevas oli süsimust ja välku lõi. Amazing! Lõpuks hakkasime ära sõitma, olime 5 minutit sõitnud ja saime teada, et mäng ikkagi jätkub. Sõitsime tagasi ja kui kohale jõudsime, siis teatati, et mäng lükkub ikkagi homse peale. Oeh. 

Sõitsime tagasi kooli juurde ja ootasime kusagil pool tundi Jake, kes on Zaci vend ning mängib jalkat. Peale seda läksime kuttide juurde ning seal ootasid meid hiigelsuured pizzad, nomnom. Hiljem viskas Haylee mind koju. 

Random fakt, Zaci ema arvab, et ma olen gorgeous, nii armas. Ta ema on üldse megalahe. 




Laupäeval oli mul kodus meeletu draama. Skypesin ema ja õega ning mõtlesin just jooksma minna, tahtsin alumisele korrusele minna, kui Marissa tuli üles ja ütles, et ära mine alla. Ta hakkas asju pakkima ja ütles, et ta kolib välja. Ma teadsin juba varem, et ta ei taha elada hostemaga koos, aga sellist asja polnud varem olnud. Alguses mõtlesin, et ta kavatseb homme tagasi tulla, aga ta ütles, et ta ei pruugigi tagasi tulla. Ma hakkasin muidugi meeletult nutma ning siis me lihtsalt nutsime koos. Tal oli vanematega suur tüli, millest ma siia täpsemalt ei hakka kirjutama, aga ma olen igati Marissa poolel, mu host vanematel on lihtsalt palju veidraid reegleid. Järsku ütles hostema mulle, et kuna politsei tuleb siia, siis mind saadetakse tema sõbrannaga, Suega, Walmartisse. No tere hommikust. Igatahes politsei kutsuti sp, et Marissa ei kuulanud vanemate sõna, üsna rumal minu meelest. Mida see politsei talle siis rääkis? Põhimõtteliselt seda, et ta kas jääb siia elama või on tal võimalus minna noortevanglasse. Ainult Ameerikas on sellised asjad vist võimalikud. Kui mina Walmartist tagasi tulin, olid asjad juba lahenenud ja õhkkond parem. 

Rääkisime hostemaga ning peale seda võisin kodust ära minna ehk läksin Zaci juurde. Mängisime xboxi ja kuulasime tema kirjutatud laule, mille Futuristic on plaadile laulnud. Veits awesome. Hiljem liitusid Haley, Jake, Arielle ning Chris ka. 
Zaci ema viis mu Brooke juurde ning meil pidi filmiõhtu toimuma seal, kuigi filmi vaatamiseni me kunagi ei jõudnudki. Rääkisime juttu ja sõime koos Brooke, Darby, Bryce, Willi ning ühe kutiga veel, kelle nime ma ei mäleta. Magama saime alles päris hilja. 


Hommikul pidime vara tõusma, et kirikusse minna, taaskord uus kirik. Täitsa naljakas oli sinna minna, sest meid oli umbes 10 inimest Ridgedalest. Iseenesest oli päris hea, teadsin isegi kahte laulu, mida seal lauldi. Peale kirikut läksime Taco Belli sööma, polnud midagi väga head minu meelest, samas mitte ka kõige hullem toit. Viisime Brooke autokooli ning ta ema tõi koju meid Darbyga. 


Õhtul tuli Marissal ja Levil tahtmine minna kinno, niiet Zac tuli meile ja esmalt mängisime xboxi, naljakas kuidas kõik kaasa elasid ja kiljusid, karjusid. Oli fun. Seejärel liikusime Subwaysse mis oli taaskord omamoodi koomiine. Nägime veel tuttavaid ka kinos, mis on väga üllatav, sest see kino on reaalselt surnud. Tegelikult tahtsime teist filmi vaatama minna, kuid vaatasime aegu valesti ja seda polnudki veel kinos, seega valisime "Riddick'i", olin täiesti veendunud, et mulle see film ei meeldi ja nii see oligi. Imelik asi oli see. 
Tüüpiline Marioni kinosaal, algul olime me esimesed inimesed seal, niiet kutid hakkasid lollitama, tantsima  ja üksteisele komme suhu viskama seal. 
Peale filmi oli õues juba väga külm, +15 kraadi, kell oli kusagil 9.


Koolis on meil see nädal Spirit Week ning iga päev on eraldi teema, mida peaks kandma. Tahaks ka iga päev vastavalt riietuda, aga mul tõesti pole siin riideid, väga tahaks juba shoppama minna. 
Esmaspäev oli Camo/Country Day. 
Teisipäev - Nerd Day. Jake ja Haley nägid ülivinged lihtsalt välja, taaskord kahju, et ma kaamerat koolis kaasas tassida ei saa, nutitelefon kulus ära. Mu treener ja inglise keele õpetaja nägi ka superkoomiline välja, kandis kassidega särke, punupatse ning ta oli isegi vetsupaberi endale talla alla kleepinud. 
Kolmapäev- Decade Day
Neljapäeva ja reede kohta pole kindel, reedel tuleb vist koolivärve( ehk punane ja sinine) kanda. 


Hostvanemad lähevad nädalavahetuseks ärireisile Californiasse. Ise veedan vahepealse aja Brooke ning Darby juures. Neljapäeval on meil koolis võrgumäng ning bon fire. Reedel on homecomingu jalkamäng ning laupäeval on homecoming dance, peale seda liigume teatud inimestega Darby juurde bon firele. 


Veel üks random fakt, Marissa ja Levi peavad mu kõrval veesõda, sest üksteise peale on lahe vett välja pursata. 
A mu hostisa pritsis mind ükspäev piimaga, sest tema meelest on see naljakas, mida iganes :D

Cross country & YFU meet

Pidin juba eelmisel esmaspäeval Cross Country trenniga liituma, kuid kuna ma pidevalt nuuskasin ja aevastasin, siis lükkus see trenn edasi teisipäevale. Cross country treener on minu inglise keele õpetaja, omapärane pisike naine. Esmaspäeval oli neil mingi hull trenn olnud, pikk roadrun, pole väga kurb, et sinna ei jõudnud. 
Teisipäev oli jällegi üks nendest päevadest, kus väljas oli +95 kraadi ehk siis üle 35 kraadi Celsiuse sooja. Koolis, kus puudub konditsioneer, pole väga tore olla sellise ilmaga. Mõned koolid Ohios pannakse varem kinni, kellel konditsioneeri pole või jäetakse üldse ära. Ridgedale's toimub õppetöö ikkagi iga ilmaga, vähemalt kuumuse pärast pole hetkel midagi ära jäänud. 

* Random fakt, päris lahe on see, kui inimesed ütlevad, et mu aktsent on nii äge, sest minu meelest on see megaveider, aga nüüd juba üsna harjunud ja hakkab vist vaikselt juba meeldimagi. Üks naljakamaid komplimente, Zac ütles mulle kunagi, et: "I'm officially in love with your accient." *

Kuna teisipäeval oli üks nendest väga palavatest päevadest, tegime jõusaalis erinevaid harjutusi, squats, burpees, lungs jm asjad raskustega. Nalja sai taaskord väga palju ning trennikaaslased olid ka hullult sõbralikud, avatud ning toetavad. Meil on trennis 4 tüdrukut ning 8-9 poissi ja see on kõik. 
Peale trenni läksime osade inimestega Aaroni juurde ujuma, teisipäev oli tema 18. sünnipäev ka. Kuna mul ujumisriideid polnud, aga niii palav oli, siis hüppasin trenniriietega basseini. Hiljem mängisime veel kickballi, mis on oma põhimõttelt sama, mis pesapall, kuid mängisime seda suure võimlemispalliga ning palli pidi jalaga lööma. Kõiksugu veidraid asju juhtus taaskord ning pidevalt oli keegi muru peal pikali ja naerukrampides. Nad olid eesti keelest ka väga vaimustuses ning Devan, Mehhikost pärit poiss, tahtis väga eesti keelt õppida. Tal õnnestus isegi "Tere, kuidas sul läheb? Mul läheb hästi" fraas pähe saada. Aaron kutsub mind endiselt iga kord "white Sandra". 


Kolmapäeval hakkas täpselt peale tunde padukat sadama, niiet oli veidi jahedam ja saime siiski joosta. Ülesanne oli joosta 1 miil ehk 1,6 km, seejärel paariminutiline paus ning jälle 1 miil joosta, siis paus ning 1 miil veel. Need inimesed on kiired.. aga väga toetavad ka, ütlevad pidevalt "Great job" või lihtsalt ergutavad. Nende trennid pole üldsegi lihtsad, eriti kuna väljas on meeletult palav ning ma pole veel nende raskeid trenne näinudki. 

* Kolmapäeval bioloogia tunni algul Brooke ehmatas mind ning ma kiljusin väga kõvasti üle klassi, uksed on meil ka avatud, niiet me polnud kindlasti mitte ainuke klass, kes seda kuulis.*

*Õhtuks tõid Levi ja Marissa pizzat, mm, kui hea on USA pizza.* 


Neljapäeval oli meil koolis Ridgedale Blood Drive ehk sai verd anda, mina selle heategevusega ei tegelenud, kardan nõelu liiga palju. 
Hiljem oli Volley For the Cure võrgumäng, kuidagipidi oli see seotud rinnavähi vastu võitlemisega, niiet mõned kutid kandsid roosasid riideid. Niikahju, et mul kaamerat kaasa polnud ning nutitelefoni ka pole. Nad nägid lihtsalt nii halenaljakad välja, eriti Jake, sest ta mängib jalkpalli ning on päris pikk ja hästi musklis kutt, kes kandis roosat pluusi, neoonroosasid sokke ja retuuse ning ülilühikest seelikut. Mõned kandsid kleite ka. 
FFA ehk Future Farmers something tunni õpilased pakkusid süüa ka, erinevad brownied ja burgerid ning friikad. Kurtsin browniede maitse üle jälle ning Preston ütles, et kui ma talle browniesid teen, siis ta abiellub minuga. Pole siiamaani veel oma perelegi häid browniesid jõudnud teha, hostisa juba ootab. 
Ma pole varem kuulnud, et keegi kallistamise peale kiljuma hakkaks, aga ma saan elav tõestus olla sellele. Nimelt Hayden tahtis kallistada mind, aga normaalse kallistuse asemel tegi ta mingi imeliku brohugi, ei tea mis asi see oli, niiet ma kiljusin üle kooli taaskord. Sõbrad kurtsid oma kõrvade pärast, ei imesta ka :D. 
Kaotasime järjekordse mängu. 


Reedel oli jälle jalkamäng, mulle meeldib, et mina piletite eest maksma ei pea, exchange studenti rõõmud. Rocketid kaotasid selle mängu väga haledalt Elginile 7-54. 
Õhtu teema oli Kreeka õhtu vms, millegipärast olid osad õpilased endale valged linad ümber mässinud. Õhtul oli juba väga jahe, ilm hakkab külmemaks minema siin. (Eile õhtul oli juba kõigest +15 kraadi). Kui hostvanemad järgi tulid mulle, tutvustasin hostisale oma homecomingu date ka, kohustuslik osa. Küsisin isalt, "So.. are you gonna kill him?" Ta ütles, et "Not yet.", niiet läks vist päris hästi. Homecoming on meil u 2 nädala pärast. 
Jällegi sai ülipalju naerda kuttidega, laenasin Haydenile oma suurt roosat salli ning ta nägi imeline moslem välja. Lisaks sallile kandsid nad Zaciga ka neid valgeid linasid, mis olid kohutavad :D. 


Laupäeval pidin juba kella 6st tõusma, sest meil oli XC(Cross Country) meet ehk võistlus. 3 miili umbes, 5 km, mina ei jooksnud, sest nende ajad on kusagil 23 minuti kanti, võitja aega ei oska öelda (tüdrukud) ning ma oleksin ära surnud seal, hooaja lõpus ehk jooksen ka mõne võistluse, eks näeb. 
Igatahes magas isa sisse hommikul, kuid jõudsin siiski täpselt õigeks ajaks kooli juurde. Loksusime oma kollase koolibussiga kohale, panime 10 sekundiga mingi telgi ülesse ning viskasime oma kotid maha, seejärel lihtsalt vaatasime kõik tuimalt üksteisele otsa, nii pidi see neil iga kord olema. Mingi veider awkward teadmatus. Edasi magasime lihtsalt kõik üksteise otsas, naersime-naersime-naersime ning laulsime. Käisime vahepeal süüa ka ostmas, osad sõid pizzat ning lootsid, et treener ei näe :D. 

Duvan sai high school boys arvestuses 3. koha, kuigi ta väänas oma jala välja. Ta on tõesti kiire, jookseb päevas 5 korda. Hommikul, kui tõuseb, siis varsti jookseb kooli, peale kooli on meil trenn, kus jookseme, peale seda jookseb ta vahel veel koju. Ta ise ütleb ka, et ta on addicted to running ning ta tahab saada kiireimaks jooksjaks maailmas. 

meie tšempion :) 

Ducktape ja USA lihtsalt käivad kokku :D 

XC Tiim!!

Tüdrukute jooksu ei jõudnudki lõpuni vaadata, sest läksime Shea'ga shoppama. Leidsime homecomingu kleidi mulle, jeee. Käisime söömas ka, polnud väga hull toit, polnud parim ka. 

Ebatavaline oli see, et Shea auto oli 2010 aasta Chrysler, sest tavaliselt noortel pole nii kallid autod. Kui me käisime ühes ja samas hoones mitmes poes, siis sõitsime igakord autoga uksele lähemale, see oli minu jaoks tõeliselt totter, sest see hoone oli umbes sama suur kui Rocca al Mare keskus Tallinnas. 

Laupäeval sain paar tundi üksinda kodus ka olla, mida ei juhtu tihti. Päris mõnus oli. 

Pühapäeval oli meil YFUkatega meet, see oli niii fun. Esiteks, ma armastan roadtripe, eriti siin, kuna kõik ümbrus on uus ja huvitav. Teiseks, seal sai süüa. Kolmandaks, kohtusin paljude lahedate yfukatega. 

Peamiselt mängisime Jannisega(VÕP Saksamaalt, kes elab minu vabatahtliku peres ning me elame samas linnas), tema hostvenna Aaroni ja BK'ga Kasaštanist jalkat(soccer- jeesh, nii usalikud võpid oleme). 
Randomilt hakkasin rääkima veel erinevate inimestega ning selgus, et meid kõiki ühendab see, et oleme XC tiimis, wuhu jooksjad. Minu imestuseks oli seal isegi üks kutt Lätist, kellega väga hästi läbi saime, keegi pidavat Leedust ka olema. Üks armas tüdruk oli veel Tšiilist, kallistasin teda ennem kui ta lahkus ning tal oli selle üle nii hea meel, sest Tšiilis on neil palju kallistamist-põsemusisid, millest ta väga puudust tundis. Igatahes oli üks fun piknik koos yfukatega ning tagasi tuli Jannise ning tema perega. 

Mitmed inimesed on küll puudu, kes tegelikult peaksid ka siin pildil olema. 

Juba 5. oktoober on järgmine YFUkate meet. 

Järgmisel laupäeval lähme Bre ja Katelyniga shoppama Columbusesse, jesss.

Marion Popcorn Festival, Ameerika jalgpall, palju pilte.

Eelmisel pühapaeval käisime Sandraga(endiselt võp Ghanast, kes oli Campbellide peres eelmine aasta) kirikus. Läksime taaskord samade naabritega koos, Bethi, Johni, Lacey ja tema poisiga. Eelmine kord sain kirikusse minnes naljakaid kleepse ning lausa 2, kuna ma olen ikkagi exhange student. Seekord saime kaelakeed, naljakas. Enne teenistust pakutakse endiselt sõõrikuid, keedetud mune, helbeid, jogurtit ja Starbucksi kohvi. Teenistus algas koorilauluga, kus esimese laulu ajal kukkus üks vanem naine kokku ning nagu hiljem välja tuli, oli ta ühe pastori ema. Jutluse ajal tegi pastor palju nalja, isegi ei oska täpselt öelda, mis muljed sellest kirikust on. Erilist kodutunnet küll polnud, hoolimata äärmiselt mugavatest toolidest.  

Peale kirikus käimist viisid John ja Beth meid Sandraga hostisa vanemate juurde, kus toimus jällegi lihtsalt söömine koos sugulastega. Sain üle pika aja kartuleid ka süüa, mitte küll väga eesti moodi, aga siiski. 

Hiljem tuli Levi(Marissa poiss) meile ning õhtul tuli meil idee minna kinno. Vaatasime filmi MIS FILM mis oli ülihea, mulle niiivaga meeldis. Nende kino oli üsna väljasurnud koht, peale meie kolme oli saalis veel vaid 1 inimene ning saale oli küll palju, kuid need kõik olid väga väikesed. Kinodes istekohti valida ei saa, lihtsalt ostad pileti. Marioni kinos oli pilet vaid 5$, kuid suuremates kinodes nt Columbuses Polarise shopping mallis olevas kinos juba umbes 11$. You got what you are paying for - nagu Levi utles. Näide usa kuttidest, meie kinosaali tuli meile järgi üks kutt, kes ütles, et tema nõbu tahaks mind datele kutsuda, kas ma olen nõus. So mature. 


Peale kino ei tahtnud keegi meist veel koju minna, niiet otsustasime midagi süüa osta. Esmalt läksime Taco Belli, aga kuna ma ei suutnud otsustada, mida ma sealt tahan, siis sõitsime edasi hoopis Subwaysse. Võtsin võiku ning chillisime Levi autos, kuulasime muusikat, naersime ja rääkisime juttu. Tal on valge truck, niiet istusime seal taga kastis või siis auto katusel. Naerda sai väga väga palju. 
Korraks käisime Levi juurest ka läbi, ta koeral on niiiarmas kutsikas, mängisime temaga, rääkisime ta emaga juttu ja Levi näitas oma relvi :D. Ta emps oli ülisõbralik. 

lemmikpisike

Vasakul Levi

Kuna esmaspäeval oli Labor day ehk mingisugune suvelõpu püha, mis on nagu puhkepäev töölistele, ei toimunud kooli ega keegi ei pidanud järgmine paev tööle minema. Seega otsustasime veel Walmartis ka käia ning süüa osta. 
Tegin seal hunniku pilte ka. Usas on koike lihtsalt niiipalju. 
Ostsin endale Reese'se Puffle'seid ehk nende hommikuhelbeid, Nerdse ja peanut butteri maitselise snickersi. 

Hunnik pilte veel Walmartist. 

kõige värvilisemad tordid ilmselt, näevad paremad välja, kui maitsevad

pildil ei tundu niimoodi, kuid tegelikult need kõige suuremad pizzad olid meetri suurused, ulme 

 Väike valik Ben & Jerry't, hind on 3, ..$ niiet kõvasti odavamad. 

Selline väike valik jäätiseid siis

Kogu krõpsude vahe ei mahtunud pildile.. 

Lõpuks otsustasime, et võiks juba ka koju liikuda. 
Koju jõudes ei suutnud me endiselt veel vait olla ja naersime Marissaga täiega. Ma ehmatasin meeletult, kui köögis olles tagurdasin ning kõndisin hostisale otsa. Üleüldse, ta avastas, kuidas mind kiljuma saada, kui ta mind ehmatab ning see pakub talle palju nalja, niiet ta pidevalt kiusab mind. 

Ühel õhtul sain oma perega ka skpeda ning Käthliniga oli ka nii hea rääkida. Üldiselt meeldib mulle skypemine rohkem kui lihtsalt fb vestlused, aga isegi kui mõtled, et räägid ainult natukene, siis lõpetad ikkagi 1,5 tunnise kõnega. 

Tellisime nüüd mulle uue toreda telefoni ka, kõige ehtsama panni, mille eest pidin maksma umbes 35 $ ning iga kuu pean maksma kusagil 42$, et saada 500 kõneminutit ja piiramatult textida. Kui sul on nutitelefon, siis saad võtta paketi mis maksab 70$ (+ vähemalt 10$ taxe),  selle eest saad siis piiramatult rääkida, textida ning 4GB interneti, mis on üsna absurdsus. Siiamaani on mul olnud vaid mu eesti pann, mis isegi ei tööta usas. 



Teisipäeval oli võrgutiimil home game, seega oli kellegi ema teinud neile süüa. Kõik sundisid mind ka sööma. Peale seda vaatasin cheerleaderite trenni. Meie kooli cheerleaderid ei ole eriti tugevad, minu kool ei luba neil nt kedagi õhku visata, sest see on ohtlik. Seega  nad teevad lihtsalt tavalisemaid asju. Sellist asja ka pole, et seal oleksid kooli kõige ilusamad ja popimad tudrukud koos, kuigi populaarseks teeb sind koolides see, kui sa tegeled mingi spordiga. Ahjaa, võrkpalli tudrukute ja cheerleaderite läbisaamine omavahel on päris halb. 

Kui mäng hakkas, siis hakkasime kaasa elama oma Rocket'itele (Ridgedale Rocket's). Nalja sai. Nende ergutamine oli nii koomiline lihtsalt, karjusime igasuguseid asju neile. Näaiteks kui ühe korra sai  vastastiimi mängija palliga näkku, siis hakkasid kõik karjuma "how that ball tastes" vms, kui vastastiim servis ning pall jäi võrku kinni, siis karjuti " that's not soccer", aga kooris. Nad mõtlesid lihtsalt igasugu asju käigupealt välja. Andy arvas, et oleks jube lahe, kui nad karjuksid "hapukapsas", sest nende meelest on see sõna eesti keeles veel palju imelikum, kui see on inglise keeles.  Õnneks või kahjuks jäi see sõna siiski mängust välja. 
Lõppkokkuvõttes kaotasid nii meie JH(Junior High- mis on nõrgem tiim) kui ka V(Varsity). 




Neljapäeval algas kuulus Popcorn Festival Marionis. Sellel päeval toimus ka paraad, läksime hostema, tema sõbranna Sue ning Xanderiga sinna, Marissa osales ka paraadis. Seal võis tõesti näha ikka igasuguseid asju. Erinevad koolide marching bandid, kirikud, taksod, restoranid, väga paljud erinevad kohad olid seal esindatud. Kõige armsam oli see, kui Ridgedale (minu kooli) suur auto mööda sõitis ja Jake karjus Hey, Sandra! ning seepeale hakkasid kõik mulle midagi sarnast karjuma. See oli khuul, aga kahjuks suri mu fotoka aku ennem ära, kui Ridgedale'i inimesi nägime. 
Hästi palju oli ka erinevaid putkasid, mis müüsid fast foodi ja igast pudi-padi. Käisin ringi nagu väike laps ja tegin kõigest pilte. Ostsin frozen banana ka, mis oli šokolaadi kastetud. Polnud midagi erilist. Dippin Dots'i sõin ka, sellised väikesed pallikesed, mis on nagu jäätisepallid, aga imepisikesed. See oli ülihea. Võtsin Oreo ja Cookie Dough'i maitselised. Kõikide asjade valik on ikka tohutult suurem, kui Eestis. 

Mõned pildid paraadist ka, aga digika aku sai tühjaks poole peal, niiet midagi väga head seal pole. 

Kaks kaarikut olid seal tegelikult isegi, mida vedasid Friisi hobuseid. Teised hobused olid kõvasti ilusamad, aga jeee friisikad. 

Reedel peale kooli läksin käisin jooksmas, üsna palav oli, aga sellegipoolest mõnus. Armastan jooksmist. Kui jõudsin juba tagasi maja ette ning tegin venitusi, tuli hostema ja ütles, et oi, ta just pidi mind otsima tulema, et me hakkame hostisa Chucki vanemate juurde minema, ma peaks 5 minutiga valmis saama. Neil imelik komme, otsustada juba varem , et nad lähevad kuhugi, mulle ega Marissale mitte öelda ja siis millalgi teada anda, et nüüd 5 minuti pärast on minek. 

Vähemalt sai hostisa vanemate juures jälle head sööki. Minu peres ei oska keegi väga süüa teha :D. Õnneks saime me Levi ja Marissaga minna üsna kohe kooli jalkamängu vaatama. Ridgedale Rocketid võitsid jeeeeeiii! Õhtu teema oli beach night, seepärast ka sellised riided, va minul, kes kandis teksasid ja pusa, sest minu meelest oli õues külm. Üleüldse on siin raske riietuda, sest iga päev on erinev ilm, kuigi aknast paistab suhteliselt sama. 

 Meie cheerleaderid 

 Rocketid on punases 

 Oma pisikesega 

 Meie koolibänd 

Beach night.. tuletan meelde.. Brace'ga

 Naerupallid Brooke'ga

 Tegelikult võitsime 31:14 vms 

 Brooklyniga 

Kahe pisikese punasega, Samantha & Derbyga

Täna hommikul läksin Raqueliga koos kirikusse, ta on üks pisike ja armas tüdruk minu Art classist. See oli hästi pisike kirik ning inimesed olid väga sõbralikud ja õnnelikud, et ma seal olin. Peale teenistust ütles pastor, et ta üritab mu nime hääldada, "Neil on hea meel, et Sandy? on siin. Ütlesin, et Sandra tegelikult :D". Kõik kallistasid mind ja paari nädala pärast kavatsevad nad Cedar Pointi minna, mis on USA üks suurimaid või vähemalt parimaid lõbustusparke, loodetavasti saan nendega koos minna, see oleks üliawesome. 
Peale kirikut läksime Raqueli ning tema El Salvadorist pärit emaga kuhugi Mehhiko restorani sööma, toit oli päris hea seal. Rääkisime erinevatel teemadel ning väga tore oli. 

Homme on jällegi kool, esmaspäev, seega 1 tund hilinemist tunniplaanis. Peale kooli lähen cross country trenni ka, eks näeb, kas ja kui palju saan seal kaasa teha. Hullult tahaks ikka mingit sporti teha siin, kui see välja ei mängi, siis hostisa sõbral oli mingi võitluskunstide klubi, kuid ma pole väga vaimustuses MMA'ga tegelmisest, aga kuna Marion on nii pisike linn, siis siin pole ühtegi kohta, kus oleks võimalik taipoksi või kickpoksiga tegeleda. 
Veidi halb on see, et hetkel on mul nohu ning see pole eriti tore, loodetavasti läheb ruttu üle. 

Osadele, kes teavad sellest teemast midagi, siis host emaga rääkisime ka täna vähe pikemalt oma asju selgeks. Ta lubas parandada oma käitumist ning selgitas väheke miks ta niimoodi käitunud on. Eks näeb, kas midagi muutub ka tema käitumises. Siinkohal tänaks kõiki mu armsaid sõpru, kes mind palves on hoidnud, see kannab. Aitäh! 

pisike eputrilla on see kutt, aga muidu päris armas, kui ta just parajasti ei karju :)

Kuigi blogimine võtab ikka meeletult aega, üritan korra nädalas midagi ikka postitada. Kui teil on ettepanekuid, kommentaare, siis palun julgelt jagage neid. Võite pakkuda ka ideid, millest tahaksite, et ma kirjutaksin, kommentaaridesse paluks siis :).